See artikkel on üldine teave, mitte isiklik investeerimissoovitus ega individuaalne nõuanne.
Avaleht / Eraisiku rahandus / Investeerimine / Tuletisinstrumendid
Tuletisinstrumendid on lepingud, mille väärtus sõltub mõne alusvara või alusnäitaja hinnast. Selleks võib olla näiteks aktsia, indeks, valuuta, intressimäär, võlakiri, tooraine või muu finantsinstrument. Kuigi tuletisinstrumente seostatakse sageli aktiivse kauplemise ja spekulatsiooniga, kasutatakse neid finantsturgudel sama palju ka riskide maandamiseks ja portfellide juhtimiseks.
Erainvestori jaoks ei ole kõige olulisem küsimus, kuidas tuletisinstrumentidega kaubelda, vaid millist rolli need täidavad ja millised riskid nendega kaasnevad. Optsioonid, futuurid, forwardid, swapid ja CFD-d võivad esmapilgul tunduda sarnased, kuid nende ülesehitus, kohustused, kulud ja riskiprofiil võivad oluliselt erineda.
Tuletisinstrumentide eripära seisneb selles, et nende väärtus tuletatakse mõne muu vara või alusnäitaja liikumisest. See muudab need paindlikuks tööriistaks nii riskide maandamisel kui ka turuvaadete väljendamisel. Samal ajal võivad võimendus, ajafaktor, marginaalinõuded ja lepingutingimused muuta nende riskitaseme märksa kõrgemaks kui tavapärastel aktsiatel, fondidel või võlakirjadel.
Seetõttu ei tohiks tuletisinstrumente hinnata üksnes võimaliku tootluse järgi. Sama oluline on mõista, millest nende väärtus sõltub, millised kohustused investorile tekivad ning kuidas võivad erinevad turustsenaariumid mõjutada nii kasumit kui ka kahjumit.
Tuletisinstrument (derivative) on finantsleping, mille väärtus sõltub mõne alusvara või alusnäitaja väärtusest. Alusvaraks võib olla näiteks aktsia, võlakiri, valuuta, tooraine, intressimäär, börsiindeks või muu finantsnäitaja.
Erinevalt otsesest investeeringust alusvarasse ei omanda investor tuletisinstrumendi kaudu alati alusvara ennast. Selle asemel omandab ta lepingu, mis annab teatud õiguse, kohustuse või majandusliku kokkupuute alusvara hinnaliikumisega. Seetõttu sõltub tuletisinstrumendi väärtus suurel määral alusvara väärtuse muutumisest.
Tuletisinstrumente kasutatakse peamiselt riskide maandamiseks, turuvaadete väljendamiseks ja spekulatsiooniks. Nende eripära seisneb selles, et suhteliselt väikese kapitaliga on sageli võimalik võtta märkimisväärne turupositsioon, mistõttu võivad nii võimalik kasum kui ka kahjum olla alusvara hinnaliikumisega võrreldes võimendatud.
Levinumad tuletisinstrumendid on optsioonid (options), futuurid (futures), forwardid (forwards), vahetuslepingud (swaps), CFD-d (contracts for difference) ning mitmesugused warrantid ja võimendusega börsitooted. Nende ülesehitus, riskid ja kasutusotstarve võivad märkimisväärselt erineda ning kõik neist ei ole jaeinvestorile võrdselt sobivad ega kättesaadavad.
Tuletisinstrumendid on finantsturgudel olulised eelkõige seetõttu, et neid kasutatakse laialdaselt riskide juhtimiseks. Valuuta-, intressi-, aktsia- ja toormehindadega seotud riske saab nende abil teatud ulatuses maandada, mistõttu on tuletisinstrumendid professionaalses portfellihalduses ja ettevõtete riskijuhtimises igapäevased tööriistad.
Samas võib sama instrument, mis aitab ühel turuosalisel riski vähendada, suurendada teise turuosalise riski. Tuletisinstrumente kasutatakse sageli ka spekulatsiooniks, võimenduse suurendamiseks või konkreetse turuvaate väljendamiseks. Sellisel juhul võivad nii võimalik kasum kui ka kahjum kujuneda märksa suuremaks kui alusvara otsesel omamisel.
Erainvestori jaoks on oluline mõista, et tuletisinstrumendid ei ole eraldi varaklass, vaid tööriistad, millel võib olla väga erinev eesmärk ja riskitase. Nende kasutamine eeldab head arusaamist alusvarast, lepingutingimustest, võimendusest ja võimalikest kahjumistsenaariumidest. Mida keerukam on instrument, seda olulisem on enne investeerimisotsuse tegemist mõista, kuidas see erinevates turuolukordades käitub.
Tuletisinstrumentide olemust on kõige lihtsam mõista nende peamiste liikide kaudu.
Optsioon annab ostjale õiguse, kuid mitte kohustuse, osta või müüa alusvara eelnevalt kokkulepitud hinnaga kindla ajavahemiku jooksul või kindlal kuupäeval. Ostuoptsioon (call option) annab õiguse osta ning müügioptsioon (put option) õiguse müüa.
Optsiooni ostja risk piirdub tavaliselt makstud preemiaga. Optsiooni müüja risk võib seevastu olla oluliselt suurem ning katmata positsiooni korral isegi väga suur. Seetõttu sõltub optsioonistrateegia riskitase suuresti sellest, kas optsiooni ostetakse või kirjutatakse.
Futuur on standardiseeritud börsileping, millega pooled kohustuvad alusvara tulevikus kindla hinnaga ostma või müüma. Futuuridega kaubeldakse reguleeritud turgudel ning nende puhul kasutatakse marginaalinõudeid ja igapäevast väärtuse ümberhindamist.
Futuure kasutatakse laialdaselt nii riskide maandamiseks kui ka spekulatsiooniks. Võimenduse tõttu võivad ka suhteliselt väikesed hinnaliikumised põhjustada märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid.
Forward on futuuriga sarnane leping, kuid tavaliselt sõlmitakse see otse osapoolte vahel väljaspool börsi (over-the-counter, OTC). Lepingu tingimused on paindlikumad, kuid sellega kaasneb suurem vastaspoole risk ja väiksem läbipaistvus.
Forwardeid kasutatakse eelkõige valuuta-, intressi- ja muude äririskide maandamiseks ning neid kohtab sagedamini ettevõtete kui erainvestorite tegevuses.
Swap on leping, mille alusel kaks osapoolt vahetavad omavahel kokkulepitud rahavooge. Levinumad on intressiswapid (interest rate swaps) ja valuutaswapid (currency swaps).
Swapid on peamiselt institutsionaalsete turuosaliste tööriistad, mida kasutatakse finantsriskide juhtimiseks, rahavoogude stabiliseerimiseks ja finantseerimiskulude optimeerimiseks.
CFD on leping, mille väärtus sõltub alusvara hinnamuutusest, ilma et investor alusvara ise omaks. CFD-de puhul kasutatakse sageli võimendust, mis võimaldab väikese tagatisega võtta suure turupositsiooni.
CFD-d on jaeinvestoritele lihtsasti kättesaadavad, kuid nende riskitase on kõrge. Võimendus, finantseerimiskulud, spread, hinnalüngad ja võimalikud margin call'id võivad lühikese aja jooksul põhjustada märkimisväärseid kahjumeid.
Warrantid, turbod ja muud võimendusega börsitooted pakuvad alusvara hinnaliikumisega seotud kokkupuudet eelnevalt määratud tingimustel. Nende väärtust mõjutavad lisaks alusvarale sageli ka aegumistähtaeg, võimendus, hinnastamismudel ja emitendi krediidirisk.
Kuigi neid tooteid saab osta ja müüa börsil nagu teisi väärtpabereid, võib nende tegelik riskiprofiil olla oluliselt keerukam, kui esmapilgul paistab. Seetõttu tasub enne investeerimist veenduda, et toote toimimispõhimõtted on täielikult arusaadavad.
Võtame näiteks investori, kellel on hajutatud aktsiaportfell, mille turuväärtus on 20 000 eurot ja kes kardab lähikuudel turu suuremat langust. Üks võimalus on vähendada aktsiate osakaalu portfellis. Teine võimalus on osta müügioptsioon (put option), mis võib aidata piirata võimalikku kahjumit, kui turud langevad. Sellisel juhul kasutatakse tuletisinstrumenti olemasoleva riski maandamiseks, mitte täiendava riski võtmiseks.
Teine investor avab väikese tagatise abil suure CFD-positsiooni aktsiaindeksile, lootes turu tõusust kasu saada. Võimenduse tõttu võib isegi suhteliselt väike hinnaliikumine anda märkimisväärse tootluse. Sama kiiresti võivad aga kasvada ka kahjumid, kui turg liigub ootustele vastupidises suunas.
Need näited illustreerivad hästi, et tuletisinstrumendi risk ei sõltu ainult instrumendist endast, vaid ka selle kasutamise eesmärgist. Sama tööriist võib ühel juhul aidata riski vähendada ja teisel juhul seda oluliselt suurendada.
Tuletisinstrumente seostatakse sageli lühiajalise kauplemise ja kiire tootluse otsimisega. Tegelikkuses kasutatakse neid finantsturgudel väga laialdaselt riskide juhtimiseks ja maandamiseks. Kui instrumendi eesmärki ei mõisteta, võidakse seda kasutada viisil, mis suurendab riski rohkem, kui investor teadvustab.
Paljude tuletisinstrumentide puhul piisab suure positsiooni avamiseks suhteliselt väikesest tagatisest. See võib tekitada eksliku mulje, et risk on samuti väike. Tegelikult sõltub risk kogu positsiooni suurusest ning võimendus võib suurendada nii võimalikku kasumit kui ka kahjumit.
Riski maandamine ja hajutamine ei ole sama asi. Hajutamine tähendab riski jaotamist erinevate varade, sektorite või piirkondade vahel. Maandamine tähendab konkreetse riski vähendamist või neutraliseerimist tuletisinstrumendi abil. Mõlemad võivad olla osa riskijuhtimisest, kuid täidavad erinevat eesmärki.
Investor võib keskenduda alusvara väljavaatele ning jätta tähelepanuta tuletisinstrumendi enda tingimused. Tegelikku tulemust võivad mõjutada muu hulgas võimendus, aegumistähtaeg, marginaalinõuded, volatiilsus, finantseerimiskulud ja hinnastamismudel.
Enne tuletisinstrumendi kasutamist tasub läbi mõelda, mis juhtub siis, kui turg liigub ootustele vastupidises suunas. Paljud kahjumid ei teki mitte turu liikumise tõttu, vaid seetõttu, et positsiooni riskitaset ei mõistetud piisavalt hästi juba enne tehingu avamist.
Tuletisinstrumendid võivad olla asjakohased eelkõige siis, kui nende kasutamisel on selge eesmärk ning investor mõistab täielikult nii instrumendi toimimist kui ka sellega kaasnevaid riske.
Tuletisinstrumendid ei pruugi olla sobiv valik siis, kui nende kasutamise eesmärk, toimimispõhimõtted või riskid ei ole täielikult mõistetud.
Teisisõnu ei muuda tuletisinstrumendid investeerimist lihtsamaks ega paremaks. Need on spetsialiseeritud tööriistad, mille kasutamine eeldab selget eesmärki, head ettevalmistust ja distsiplineeritud riskijuhtimist.
Kuigi kõik tuletisinstrumendid kuuluvad samasse tootekategooriasse, võivad nende eesmärk, riskid ja kasutusviisid olla väga erinevad.
| Instrument | Tüüpiline kasutus | Peamine tugevus | Peamine risk |
|---|---|---|---|
| Optsioon | Riskimaandus või turuvaate väljendamine | Paindlikud strateegiad ja piiratud risk optsiooni ostjale | Ajaväärtuse kahanemine ja keerukas hinnastamine |
| Futuur | Riskimaandus või aktiivne kauplemine | Likviidne ja standardiseeritud börsiturg | Võimendus, marginaalinõuded ja võimalik margin call |
| Forward | Konkreetse riski maandamine | Paindlikud lepingutingimused | Vastaspoole risk ja väiksem läbipaistvus |
| Swap | Intressi- või valuutariski juhtimine | Võimaldab rahavoogusid ja riskiprofiili kohandada | Keerukus ja vastaspoole risk |
| CFD | Lühiajaline spekulatsioon | Lihtne ligipääs erinevatele turgudele | Kõrge võimendusrisk, finantseerimiskulud ja võimalik margin call |
Tabel ei näita, et mõni instrument oleks iseenesest hea või halb. Oluline on mõista, millist eesmärki instrument täidab, milliseid riske see kaasa toob ning kas selle kasutamine sobib investori teadmiste, kogemuse ja eesmärkidega.
Tuletisinstrumendid on finantslepingud, mille väärtus sõltub mõne alusvara või alusnäitaja väärtusest. Neid kasutatakse finantsturgudel laialdaselt riskide maandamiseks, portfellide juhtimiseks ja turuvaadete väljendamiseks. Samas võivad need võimenduse, lepingutingimuste ja keerukama hinnastamise tõttu suurendada ka investori riskitaset.
Tuletisinstrumentide peamine väärtus ei seisne nende keerukuses, vaid võimaluses lahendada konkreetseid riskijuhtimise või investeerimisega seotud ülesandeid. Sama instrument võib aidata ühel investoril riski vähendada ja teisel investoril seda oluliselt suurendada. Seetõttu ei sõltu risk ainult instrumendist endast, vaid ka selle kasutamise eesmärgist ja viisist.
Erainvestori jaoks on üks olulisemaid küsimusi, kas tuletisinstrument aitab olemasolevat riski maandada või lisab portfelli uut riski. Enne selliste instrumentide kasutamist tasub veenduda, et alusvara, instrumendi toimimispõhimõtted, võimalikud kulud ja kahjumistsenaariumid on täielikult mõistetud.
Hästi kasutatud tuletisinstrument võib olla tõhus riskijuhtimise tööriist. Halbade eelduste, liigse võimenduse või puuduliku arusaamise korral võib sama instrument aga muuta portfelli riskitaset märkimisväärselt suuremaks. Seetõttu peaks tuletisinstrumendi kasutamine algama alati selgest eesmärgist ja läbimõeldud riskijuhtimisest, mitte soovist saavutada võimalikult kiiresti suuremat tootlust.
Tuletisinstrument – finantsleping, mille väärtus sõltub mõne alusvara või alusnäitaja väärtusest.
Alusvara (underlying asset) – vara või näitaja, mille hinnast või väärtusest tuletisinstrumendi väärtus sõltub.
Optsioon (option) – leping, mis annab ostjale õiguse, kuid mitte kohustuse, osta või müüa alusvara kokkulepitud tingimustel.
Ostuoptsioon (call option) – optsioon, mis annab õiguse alusvara osta.
Müügioptsioon (put option) – optsioon, mis annab õiguse alusvara müüa.
Futuur (future) – standardiseeritud börsileping alusvara ostuks või müügiks tulevikus kindla hinnaga.
Forward (forward contract) – pooltevaheline kokkuleppeline tulevikuleping, mis sõlmitakse tavaliselt väljaspool börsi.
Swap (swap) – leping, millega kaks osapoolt vahetavad omavahel kokkulepitud rahavooge või riskipositsioone.
CFD (contract for difference) – leping, mille väärtus sõltub alusvara hinnamuutusest ilma alusvara otseselt omamata.
Warrant – emitendi poolt välja antud väärtpaber, mis annab õiguse osta või müüa alusvara kindlatel tingimustel enne määratud tähtaega või tähtajal.
Võimendus (leverage) – võimalus võtta väikese kapitaliga suurem turupositsioon, mis suurendab nii võimalikku kasumit kui ka kahjumit.
Marginaal (margin) – tagatis, mida nõutakse võimendusega positsiooni avamiseks ja hoidmiseks.
Margin call – maakleri või vastaspoole nõue suurendada tagatist, kui konto väärtus langeb alla nõutud taseme.
Riskimaandus (hedging) – olemasoleva riski vähendamine või neutraliseerimine teise tehingu või instrumendi abil.
Vastaspoole risk (counterparty risk) – oht, et lepingu teine osapool ei suuda oma kohustusi täita.
OTC-turg (over-the-counter market) – börsiväline turg, kus tehingud sõlmitakse otse osapoolte vahel.
Aegumistähtaeg (expiration date) – kuupäev, millal tuletisleping lõpeb või realiseeritakse vastavalt lepingu tingimustele.
Üldjuhul pigem mitte, kui alusvara risk, võimendus ja võimalik kahjum ei ole veel täiesti selged.
Ei. Professionaalses kasutuses on nende üks peamisi rolle hoopis riskide maandamine.
Tavaliselt mitte. Optsiooni ostja risk piirdub enamasti makstud preemiaga, kuid optsiooni müüja risk võib olla palju suurem.
Futuur on tavaliselt standardiseeritud börsileping, forward aga paindlikum pooltevaheline OTC-leping.
Ei. CFD annab hinnalise kokkupuute alusvara liikumisega, kuid alusvara ennast tavaliselt ei omata.
Mitte automaatselt. See võib aidata mõnd konkreetset riski maandada, kuid see ei asenda hajutatud portfelli ülesehitust.
See sõltub konkreetsest instrumendist ja maksuloogikast. Enne kasutamist tasub kehtivad reeglid üle kontrollida.