Avaleht / Eraisiku rahandus / Rahaasjade alused / Finantsvabadus
Finantsvabadus (financial freedom) tähendab suuremat rahalist sõltumatust ja valikuvabadust. Praktikas tähendab see, et säästud, investeeringud ja muud varad toetavad sinu elukorraldust ning vähendavad sõltuvust igakuisest töötasust.
Finantsvabadus ei tähenda kõigi jaoks sama asja. See võib tähendada võimalust töötada vähem, teha karjääripööre, võtta pikem puhkus või lihsalt saavutada suurem rahaline kindlustunne.
Selle saavutamine eeldab tavaliselt pikaajalist säästmist, investeerimist ja teadlikku finantsplaneerimist.
Keegi nimetas finantsvabadust tabavalt oma tööandja „pikalt saatmise“ fondiks. Hea on teada, et omad võimalust öelda „ei“ tööle, mida sa tegelikult teha ei taha.
Finantsvabadus tähendab olukorda, kus inimese rahaasjad on piisavalt tugevad, et ta ei sõltu täielikult ühest aktiivsest sissetulekuallikast. Kõige lihtsamalt öeldes tähendab see, et sul on rohkem valikuid, sest raha ei sunni sind iga otsust tegema ainult lühiajalise ellujäämise loogika järgi.
See ei tähenda tingimata, et inimene ei tööta. Väga sageli tähendab see hoopis seda, et töö muutub vabamaks valikuks, mitte ainsaks vältimatuks lahenduseks. Inimene võib jätkata töötamist, aga ta teeb seda teistel tingimustel, väiksema survetundega või suurema paindlikkusega.
Finantsvabadusel võib olla mitu taset:
Just see on põhjus, miks finantsvabadus ei ole ainult üks number. Kahe inimese jaoks võib “piisav vabadus” tähendada täiesti erinevat summat ja elukorraldust.
Finantsvabadus on oluline eelkõige sellepärast, et see suurendab otsustusruumi. Kui kogu elu sõltub sellest, et järgmine palk laekuks õigel päeval, muutuvad ka muud otsused kitsamaks. Töökoha vahetus, tervisepaus, lapsega rohkem kodus olemine, õpingud, ettevõtluse alustamine või isegi lihtsalt läbipõlemise vältimine võivad muutuda väga keeruliseks, kui raha ei anna vähimatki hingamisruumi.
See on seotud ka väärikusega. Inimene, kellel on rahaline puhver ja kasvõi osaline vara, saab sagedamini teha valikuid oma huvist ja väärtustest lähtudes. Ta ei pea iga ebamugavat olukorda välja kannatama ainult seetõttu, et muud varianti justkui pole.
Lisaks on finantsvabadus oluline pika vaate jaoks. Eesti pensionisüsteem annab tulevikus tõenäoliselt paljudele mingi baastaseme, kuid see ei tähenda automaatselt sama elatustaset, millega inimene tööeas harjunud on. Just seetõttu on säästmine, investeerimine ja pikaajaline planeerimine rohkem kui lihtsalt “rahatarkade hobi”. Need on osa sellest, kui vabalt saab inimene oma elu hiljem korraldada.
Finantsvabaduse poole liikumine ei käi tavaliselt ühe suure hüppega (aga vahel saavutatakse see just ühe õnnestunud tehingu tulemusel). See tekib sammhaaval ja üsna loogilises järjekorras.
Esimene etapp ei ole investeerimisportfelli optimeerimine, vaid ülevaade. Kui sa ei tea, kui palju raha sul sisse tuleb, kui palju välja läheb ja kui suur on sinu laenukoormus, on väga raske rääkida mingistki rahalisest vabadusest. Finantsvabadus algab tavaliselt eelarvest, rahavoost ja hädareservist.
Mida suurem osa sissetulekust läheb vältimatutele kohustustele, seda väiksem on sinu vabadus. Kõrge intressiga laenud, liiga pingeline eelarve ja puuduva puhvri olukord vähendavad manööverdamisruumi kiiresti. Sageli on kõige mõistlikum tee suurema vabaduse poole just kohustuste vähendamine, mitte kohe suure tootluse otsimine.
Kui baas on paigas, tuleb mängu vara kasvatamine. See võib toimuda eri viisidel:
Eestis kasutatakse sageli investeerimiskontot, kui eesmärk on pikaajalisem väärtpaberitesse investeerimine. Selle loogika on üldjoontes see, et maksustamisel jälgitakse sissemakseid ja väljamakseid ning maksukohustus tekib üldjuhul siis, kui väljamaksed ületavad sissemakseid. Täpsed reeglid ja sobivad finantsvarad võivad ajas muutuda, seega tuleb neid enne otsuste tegemist kontrollida Maksu- ja Tolliameti juhenditest.
Finantsvabadus ei sünni tavaliselt ainult kõrgest tootlusest. Sageli teeb suurema töö ära aeg. Kui inimene paneb pikka aega regulaarselt raha kõrvale, investeerib mõistlike kuludega ja hoiab elustiili kontrolli all, hakkab liitintress ajapikku päris tugevalt tööle.
Siin tehakse üks levinud mõtteviga. Eesmärk ei pea olema “saada võimalikult rikkaks”. Sageli on mõistlikum küsida, millist vabadust sa tahad. Kas soovid võimalust töötada vähem? Kas tahad pensionieelses eas rohkem paindlikkust? Kas soovid, et investeeringute tulu kataks tulevikus osa püsikuludest? Kui siht on konkreetne, muutub ka tee realistlikumaks.
Võtame näiteks 41-aastase Jaani, kes teenib netos 2400 eurot kuus. Tema igakuised vältimatud kulud koos eluaseme, transpordi, toidu ja perekuludega on umbes 1600 eurot. Ta paneb 200 eurot kuus kolmandasse sambasse, 250 eurot investeerimiskonto kaudu indeksifondi ning hoiab lisaks 150 eurot kuus säästudena puhvri suurendamiseks.
Esmapilgul ei paista siin midagi eriti “vaba”. Jaan käib endiselt tööl, tal on kodulaen ja tavaline pereelu. Aga ta on juba astunud mitu olulist sammu finantsvabaduse suunas:
Kui selline süsteem kestab aastaid, tekib talle järjest suurem võimalus tulevikus töökoormust vähendada, võtta pikem paus või katta osa elamiskuludest investeeringute toel. See ongi finantsvabadus palju realistlikumal kujul kui pilt täielikust rannatoolielust.
See on väga levinud eksiarvamus. Tegelikult võib inimene olla rahaliselt palju vabam ka siis, kui ta töötab edasi, aga ei pea ebameeldivat tööd taluma hädavajadusest. See annab ka tööandja valikul suurema paindlikkuse.
Ka hästi teeniv inimene võib olla rahaliselt üsna seotud, kui suur osa rahast läheb laenudele, kulukale elustiilile ja püsikuludele. Sissetulek üksi ei loo vabadust. Vabaduse loob vahe selle vahel, kui palju raha tuleb sisse ja kui palju sellest jääb päriselt alles.
Vahel liigub finantsvabadusele lähemale just inimene, kes teenib mõõdukalt, kuid elab realistlikult, väldib kalleid kohustusi ja investeerib järjekindlalt.
Paljud seostavad finantsvabadust ainult aktiivse investeerimisega, kuid Eestis mängivad suurt rolli ka pensionisambad. Eriti kolmas sammas võib olla paljudele oluline osa pikaajalisest plaanist, kui seda kasutatakse läbimõeldult.
Finantsvabaduse kui eesmärgi poole liikumine sobib eriti siis, kui:
See eesmärk võib olla vale sõnastusega või vale ajastusega siis, kui:
Need ei ole päris samad asjad. Vabadus tähendab eelkõige valikuruumi.
Kui hädareserv puudub ja kohustused on kõrged, on plaan habras.
Tegelik vajadus sõltub elustiilist, kuludest ja eesmärkidest.
Pikaajaline järjepidevus loeb tavaliselt rohkem kui üksikud väga head tootlusaastad.
Soov kiiresti eesmärgini jõuda võib viia liiga agressiivsete otsusteni.
Eestis on pensionisambad osa pikaajalisest finantspildist, isegi kui need ei ole kogu lahendus.
Kulude struktuur võib olla sama oluline kui tootlus.
Kui plaan on liiga karm, on sellest väga raske aastaid kinni pidada.
Lihtne näide aitab näha, kui palju sõltub finantsvabaduse tee mitte ainult sissetulekust, vaid kulude tasemest ja säästmismäärast.
| Inimene | Kuine netotulu | Kuukulud | Kuu ülejääk | Säästmismäär |
|---|---|---|---|---|
| A | 2200 € | 2000 € | 200 € | 9% |
| B | 2200 € | 1650 € | 550 € | 25% |
| C | 3000 € | 2650 € | 350 € | 12% |
B liigub finantsvabaduse suunas palju kiiremini kui C, kuigi tema sissetulek on väiksem. See ei tähenda, et kõik peaksid kulutama minimaalselt. See näitab lihtsalt, kui suur roll on kulude juhtimisel ja järjepidevusel.
Finantsvabadus ei ole üksnes kauge eesmärk, vaid järkjärguline ja järjepidev protsess, mille käigus suureneb sinu rahaline kindlustunne ja valikuvabadus. Mida tugevam on finantsvundament, mida väiksem on sõltuvus igakuisest palgast ning mida rohkem on kogunenud vara, seda rohkem tekib võimalusi teha otsuseid oma eesmärkidest, mitte rahalisest survest lähtudes.
Enamiku jaoks ei alga see protsess keerukatest investeerimisstrateegiatest, vaid lihtsatest põhimõtetest: kulude kontrollimisest, rahalise puhvri loomisest, mõistlikust kohustuste tasemest ning järjepidevast säästmisest ja investeerimisest. Alles seejärel hakkab finantsvabadus muutuma abstraktsest ideest realistlikuks ja saavutatavaks eesmärgiks.
Eestis võivad selle teekonna toetamisel olulist rolli mängida pensionisambad, investeerimiskonto ja muud maksusoodustusi pakkuvad lahendused, kuid neist on kõige rohkem kasu siis, kui rahaasjade põhialused on juba korras. Finantsvabadust ei saavuta enamasti kiirest rikastumisest unistades, vaid väikeste järjepidevate sammude tulemusena, mida tehakse järjepidevalt aastaid.
Pane kirja, mida finantsvabadus sinu jaoks päriselt tähendab.
Arvuta välja oma igakuised vältimatud kulud.
Loo või tugevda hädareservi, enne kui keskendud agressiivsemale investeerimisele.
Vähenda kõrge intressiga kohustusi, kui need on olemas.
Pane paika regulaarne summa, mis liigub iga kuu säästudesse või investeeringutesse.
Vaata üle, kas kolmas sammas või investeerimiskonto võiks sinu pikaajalist plaani toetada.
Kontrolli kord kvartalis, kas sinu säästmismäär liigub soovitud suunas.
Hoia plaan piisavalt lihtne, et seda saaks aastaid järgida.
Finantsvabadus - olukord, kus rahaasjad annavad rohkem valikuvabadust ja vähendavad sõltuvust ühest aktiivsest sissetulekust.
Passiivne tulu - tulu, mis ei sõltu otseselt igapäevasest tööpanusest, näiteks osa investeeringutulust või üüritulust.
Säästmismäär - osa sissetulekust, mis jääb alles ja liigub säästudesse või investeeringutesse.
Hädareserv - rahaline puhver ootamatute kulude või ajutise sissetuleku kadumise puhuks.
Investeerimiskonto - Eesti maksuarvestuse lahendus teatud investeeringute jaoks.
Kolmas sammas - vabatahtlik pensionikogumise võimalus, millega võib kaasneda maksusoodustus kehtivate reeglite järgi.
Liitintress - olukord, kus tootlus hakkab ajas teenima uut tootlust.
Mitte tingimata. Sageli tähendab see pigem seda, et sa ei pea töötama ükskõik millistel tingimustel ainult ellujäämise pärast.
Ei. Suurem sissetulek aitab, aga sama oluline on kulude tase, kohustused ja järjekindlus.
Võib aidata, eriti pikaajalises plaanis. See ei asenda aga hädareservi ega igapäevast rahavoogu.
Mitte alati, kuid paljudele võib see olla kasulik tööriist pikaajalisel investeerimisel. Täpsed tingimused tuleb alati üle kontrollida.
Universaalset numbrit ei ole. Oluline on, et investeeritav summa oleks regulaarne ja sinu rahavoo jaoks jätkusuutlik.
Mitte tingimata. Liiga karm kokkuhoid võib plaani hoopis lõhkuda. Oluline on leida tasakaal tänase elu ja tuleviku vahel.
Tavaliselt see, et sul tekib puhver, kohustused on kontrolli all ja kuu lõpus jääb raha regulaarselt üle.