» Sissejuhatus

Avaleht / Eraisiku rahandus

Eraisiku rahandus (personal finance) või isiklik rahandus hõlmab sinu kõiki igapäevaseid rahaasju: sissetulekuid, kulusid, säästmist, investeerimist, laene ja tuleviku planeerimist.

• Kui suur on su igakuine sissetulek?
• Kui palju kulub sul eluasemele, toidule ja transpordile?
• Kas sul on olemas rahaline puhver ootamatute kulude jaoks?
• Kui suur on su laenukoormus?
• Kas kuu lõpus jääb raha üle või kulub kõik ära?
• Kas säästad või investeerid regulaarselt?
• Kas oled mõelnud, milline võiks olla sinu rahaline olukord viie või kümne aasta pärast?

Nendele küsimustele vastates saad üsna kiiresti ülevaate oma rahaasjade seisust. Hea rahaline olukord ei sõltu ainult sellest, kui palju teenid. Sageli on olulisem see, kui teadlikult oma raha kasutad ja milliseid harjumusi järjepidevalt järgid.

Rahaasjadest ülevaate omamine aitab teha paremaid finantsotsuseid. Kui tead, kuhu raha kulub, omad sääste ja liigud oma eesmärkide suunas, on lihtsam hoida kontrolli nii igapäevaste kulude kui ka tulevikuplaanide üle.

Eestis mõjutavad rahaasjade korraldamist nii investeerimiskonto süsteem, pensionisambad, kui ka maksureeglid. Nende tundmine aitab kasutada olemasolevaid võimalusi tõhusamalt.

Mis on eraisiku rahandus?

See hõlmab sinu rahaasjade juhtimist, sealhulgas:

• eesmärkide seadmine ja rahaplaani hoidmine;
• sissetuleku planeerimine ja kulude kontroll;
• säästmine;
• laenude ja kohustuste juhtimine;
• investeerimine;
• pensioniks valmistumine;
• kindlustus ja riskide maandamine.

Lihtsustatult tähendab isiklik rahandus oma raha kasutamise teadlikku planeerimist. Selge ülevaade sissetulekutest, kuludest, säästudest ja eesmärkidest aitab teha põhjendatud finantsotsuseid.

Eesmärgid võivad olla erinevad, näiteks kodu ostmiseks sissemakse kogumine, võlgade vähendamine, pensioniks säästmine või investeerimisportfelli kasvatamine.

Kuidas oma rahaasjad korda saada?

Rahaasjade korrastamine algab tavaliselt järgmistest sammudest:

1. Kaardista oma rahaline seis

Alusta oma praeguse finantsseisu kaardistamisest. Pane kirja:

• igakuine netosissetulek;
• püsi- ja muutuvkulud;
• laenud, järelmaksud ja muud kohustused;
• säästud ja investeeringud;
• netoväärtus ehk varad miinus kohustused.

Paljud inimesed teavad üsna hästi, kui palju nad teenivad, kuid märksa halvemini, kuhu raha tegelikult kaob. Just see on põhjus, miks esmalt peab saama enda finantseisust hea ülevaate.

2. Pane paika eesmärgid

Ilma eesmärgita on keeruline otsustada, kui palju säästa, kui palju investeerida või millal võib suurema ostu teha. Hea eesmärk on konkreetne: näiteks 6000 euro suurune hädareserv, 20 000 eurot kodu sissemakseks või 150 eurot kuus pensioni ja investeeringute jaoks.

3. Tee toimiv eelarve

Eelarve ei pea olema keeruline. Oluline on, et see peegeldaks päris elu. Mõnele sobib rangem süsteem, teisele lihtne põhimõte, et kõigepealt liigub raha säästudesse ja investeeringutesse ning alles siis tehakse kulusid. Eelarve eesmärk ei ole seada liigseid piiranguid, vaid tekitada rahalise olukorra üle parem kontroll.

4. Loo turvapadi

Enne investeerimisega alustamist tasub luua hädareserv ootamatute kulude katmiseks. Selle eesmärk on tagada rahaline puhver näiteks sissetuleku vähenemise, ootamatute remondikulude või muude ettenägematute väljaminekute korral. Hädareserv peaks olema kiiresti kättesaadav ja paigutatud nt kogumishoiusesse või madala riskiga finantsinstrumentidesse.

5. Kõrge intressiga kohustuste vähendamine

Kõrge intressiga tarbimislaen või krediitkaardivõlg sööb finantsvõimekust sageli kiiremini, kui investeeringud seda kasvatada suudavad. Seepärast on paljude inimeste jaoks parim “investeering” hoopis kõrge intressiga kohustuste vähendamine.

6. Investeeri teadlikult

Pärast rahaasjade korrastamist saab keskenduda vara kasvatamisele. Selleks on mõistlik kasutada investeerimisfonde, ETF-e, võlakirju, aktsiaid ja lisaks paigutada soovi korral raha pensionisammastesse. Investeerimisel tuleb arvestada investeerimisriskide, ajahorisondi, kulude ja maksureeglitega.

Eesti investeerimiskonto süsteem võimaldab ka teatud tingimustel investeeringutelt tekkiva maksukohustuse edasi lükata. Täpsed tingimused tasub alati üle kontrollida Maksu- ja Tolliameti juhenditest.

7. Mõtle ka varade kaitsele ja pensionile

Korras rahaasjad ei tähenda ainult varade kasvatamist ja investeerimist. Sama oluline on kaitsta end olukordade eest, mis võivad sinu finantsseisu ootamatult halvendada. Selleks kasutatakse näiteks kindlustust, investeeringute hajutamist ning mõistlikku laenukoormust. Pikemas vaates tasub tähelepanu pöörata ka pensioniks kogumisele. Eestis toimib jätkuvalt kolme sambaga pensionisüsteem ning lisaks pensionifondidele on võimalik pensioniks koguda ka pensioni investeerimiskonto (PIK) kaudu. Kuna pensionisüsteemi tingimused, maksed ja väljamaksete reeglid võivad aja jooksul muutuda, tasub nende arengut regulaarselt jälgida.

Näide

Monikale jääb kuus alles umbes 690 eurot. Esmapilgul tundub see hea. Lähemal vaatlusel selgub aga, et tal on ainult 900 eurot sääste, investeeringuid praktiliselt pole ja tarbimislaenu jääk on 3200 eurot.

Sellises olukorras võiks mõistlik tegevuskava olla järgmine:

1. luua esmalt vähemalt 1500 kuni 3000 euro suurune hädareserv;
2. maksta paralleelselt kiiremini tagasi kõrge intressiga tarbimislaen;
3. seejärel suunata näiteks 250 eurot kuus investeerimisse;
4. vaadata üle kolmas pensionisammas ja investeerimiskonto kasutamine;
5. hoida vaba aja kulud kontrolli all, mitte nullis.

Oma rahaasju tasub vaadata tervikuna. Investeerimine võib aidata vara kasvatada, kuid enne on oluline, et igapäevased kulud oleksid kontrolli all ja ootamatute olukordade jaoks oleks olemas rahaline puhver.

Oma rahaasjade juhtimise eelised

• Selgem ülevaade sellest, kuhu raha läheb.
• Väiksem stress ootamatute kulude korral.
• Parem kontroll laenude ja kohustuste üle.
• Suurem tõenäosus jõuda oluliste eesmärkideni, näiteks kodu sissemakse või pensionivara kasv.
• Võimalus kasutada targemini Eesti maksusüsteemi eripärasid, näiteks investeerimiskontot või pensionisambaid.
• Suurem paindlikkus töö, pere ja elukoha valikul.
• Väiksem tõenäosus teha emotsionaalseid rahalisi otsuseid.

Puudused ja riskid

• Alguses nõuab see aega ja ausat pilku oma rahaasjadele.
• Liigne detailidesse süvenemine võib muuta plaani keeruliseks ja raskesti järgitavaks.
• Ebarealistlikud tootlusootused võivad viia pettumuseni.
• Maksu- ja pensionireeglid võivad ajas muutuda.
• Valesti hinnatud riskitaluvus võib turulanguse ajal viia halbade ja kulukate otsusteni.
• Liigne kokkuhoid võib vähendada elukvaliteeti ja muuta plaani raskesti teostatavaks.

Millal see sulle sobib?

Rahaasjade teadlik juhtimine on kasulik igas eluetapis, eriti kui:

• sissetulek on olemas, kuid kuu lõpus ei ole selge, kuhu raha kulus;
• ees seisab suurem otsus, näiteks kodu ost, pere loomine või töökoha vahetus;
• soovid alustada investeerimist, kuid puudub selge finantsplaan;
• laenukoormus on muutunud liiga suureks;
• eesmärk on vähendada rahaadjadega seotud stressi ja suurendada rahalist kindlustunnet.

Millal see ei pruugi sobida?

Teema ise sobib peaaegu alati, kuid mõni konkreetne lahendus ei pruugi sobida. Näiteks:

• aktiivne investeerimine ei pruugi sobida inimesele, kellel puudub hädareserv ja kelle rahavoog on väga kõikuv;
• kolmanda samba sissemaksed ei pruugi olla esimene prioriteet, kui kõrge intressiga võlg on veel tasumata;
• rangelt protsendipõhine eelarve ei pruugi sobida hooajalise sissetulekuga inimesele;
• kõrge riskiga instrumentidesse investeerimine ei pruugi sobida lühikese investeerimishorisondiga inimesele.

Teisisõnu, samad põhimõtted kehtivad kõigile, kuid valida tuleb sinu olukorrale sobivad lahendused.

Levinumad vead

Kokkuvõte

Eraisiku rahandus tähendab oma rahaasjade teadlikku juhtimist. Selle aluseks on ülevaade sissetulekutest, kuludest, säästudest ja kohustustest ning selged rahalised eesmärgid.

Tugev finantsvundament algab tavaliselt eelarvest, hädareservist ja jõukohasest laenukoormusest. Kui need on paigas, muutuvad säästmine ja investeerimine lihtsamaks.

Eestis tasub arvestada ka investeerimiskonto süsteemi, pensionisammaste ja maksureeglitega. Kõige olulisem on luua plaan, mis on piisavalt lihtne ja realistlik, et seda järjepidevalt järgida.

Peamised mõisted

Eelarve - plaan, kuidas sissetulek eri kulude, säästmise ja investeerimise vahel jaguneb.
Hädareserv - kiiresti kättesaadav rahaline puhver ootamatute kulude jaoks.
Netoväärtus - varade ja kohustuste vahe, mis näitab inimese üldist finantsseisu.
Rahavoog - raha liikumine sisse ja välja kindla perioodi jooksul.
Investeerimiskonto - Eesti maksuarvestuse erilahendus, mis võimaldab teatud tingimustel maksukohustust edasi lükata.
PIK - pensioni investeerimiskonto ehk võimalus juhtida teise samba vara investeeringuid iseseisvamalt.
Tulumaks - maks, mis puudutab eri tüüpi tulu; täpsed määrad ja reeglid võivad ajas muutuda.
Hajutamine - riski vähendamine, jaotades investeeringud eri varade, sektorite või piirkondade vahel.
Pensionisambad - Eesti pensionisüsteemi osad: esimene, teine ja kolmas sammas.

Praktiline tegevusplaan

Kui soovid oma rahaasjad paremini kontrolli alla saada, ei pea kõike korraga muutma. Alusta väikeste sammudega.

Rahaasjade korrastamine ei ole ühekordne projekt, vaid harjumus. Järjepidevad väikesed sammud annavad tavaliselt parema tulemuse kui suured muutused, mida on keeruline pikalt järgida.

Korduma kippuvad küsimused

Kas rahaasjade planeerimine tähendab ainult kokkuhoidu?

Ei. See tähendab raha juhtimist tervikuna. Kokkuhoid on ainult üks osa. Sama olulised on tulud, kohustused, investeerimine, maksud ja riskide maandamine.

Kui palju peaks hädareservi olema?

Universaalset numbrit ei ole. Levinud lähtekoht on mõne kuu vältimatud kulud. Kui sissetulek on ebastabiilne või perel on suured kohustused, võib vaja minna suuremat puhvrit.

Kas enne investeerimist peab kõik võlad ära maksma?

Mitte alati. Aga kõrge intressiga tarbimislaenud ja krediitkaardivõlg tasub sageli esimeses järjekorras kontrolli alla saada. Madalama intressiga kodulaen on teistsugune teema.

Kas investeerimiskonto on Eestis kõigile mõistlik?

Paljudele pikaajaliselt investeerivatele inimestele võib see olla kasulik, kuid mitte automaatselt kõigile. Oluline on mõista, millised tehingud ja varad sinna sobivad ning kuidas sisse- ja väljamaksete arvestus käib. Täpne info tuleb kontrollida EMTA juhenditest.

Kas kolmas sammas tasub ära?

Paljudele võib see olla hea tööriist, eriti kui inimene kasutab ära seaduses ette nähtud maksusoodustuse. Samas ei tohiks kolmas sammas tulla hädareservi või kalli võla arvelt.

Kas teise samba pensioni investeerimiskonto ehk PIK sobib algajale?

Mitte tingimata. PIK annab rohkem kontrolli, aga ka rohkem vastutust. Kui inimene ei soovi ise investeerimisotsuseid teha või ei tunne riske, võib tavaline pensionifond olla sobivam.

Kas väikese sissetulekuga on üldse mõtet rahaplaani teha?

Jah. Just väiksema varuga majapidamistes on rahavoo ülevaade eriti oluline, sest väikegi viga mõjutab elu tuntavalt. Plaan ei tee sissetulekut suuremaks, aga aitab olemasolevat paremini kasutada.

Kui palju võiks kuus investeerida?

Olulisem kui suur summa on järjepidevus. Mõne jaoks on realistlik 25 eurot, mõne jaoks 250 eurot. Hea summa on see, mida suudad regulaarselt kõrvale panna ilma, et peaksid iga kuu plaani katkestama.

Kas kodu ostmine on alati parem kui üürimine?

Ei. See sõltub hinnast, omafinantseeringust, intressikeskkonnast, elukorraldusest ja sellest, kui kaua plaanid samas kohas elada. Kodu ost on ka elustiiliotsus, mitte ainult investeering.

Kas rahaasjade juhtimiseks peab kasutama eraldi äppi?

Ei pea. Mõnele sobib pangarakendus, mõnele Excel, mõnele märkmik. Tööriist on teisejärguline. Tähtis on, et süsteem annaks ülevaate ja püsiks kasutuses.

Kas tulumaksureeglid ja pensioni tingimused võivad muutuda?

Jah. Just seetõttu ei tasu teha pikaajalisi otsuseid ainult vana blogipostituse või sotsiaalmeedia kommentaari põhjal. Kontrolli ajas muutuvaid tingimusi alati ametlikest allikatest, eelkõige EMTA-st ja Pensionikeskusest.

Jaga Facebookis