» Finantseesmärgid

Avaleht / Eraisiku rahandus / Rahaasjade alused / Finantseesmärgid

Paljud rahaprobleemid ei tulene üldse sissetulekust, vaid selgete finantseesmärkide puudumisest. Ilma konkreetse plaanita jäävad säästmine, investeerimine ja suuremad ostud sageli tegemata.

Finantseesmärgid annavad rahaasjadele suuna. Need aitavad määrata, kui palju raha on vaja, mis ajaks eesmärk saavutada ning kui palju tuleb selleks regulaarselt kõrvale panna.

Selged eesmärgid muudavad igapäevased finantsotsused lihtsamaks ja aitavad keskenduda pikaajalistele tulemustele. Kuigi eesmärkide seadmine ei lahenda kõiki rahamuresid, aitab see teha teadlikumaid otsuseid.

Mis on finantseesmärk?

Finantseesmärk on selgelt sõnastatud rahaline siht, mille saavutamiseks inimene teadlikult raha kogub, kulusid korrigeerib või investeerib. Lihtsamalt öeldes vastab see küsimusele: mille jaoks ma oma raha juhin?

Soov üksi ei ole veel finantseesmärk. “Tahaks rohkem säästa” kõlab hästi, aga sellest jääb väheks. Eesmärk muutub kasutatavaks siis, kui sellel on vähemalt neli tunnust:

• see on konkreetne;
• sellel on rahaline maht;
• sellel on ajaraam;
• sellel on tegevusplaan.

Hea finantseesmärk on konkreetne, mõõdetav ja seotud tähtajaga.

• Liiga üldine: „Tahan oma rahaasjad korda teha.“
• Selge eesmärk: „Soovin koguda 12 kuu jooksul 3000 euro suuruse hädareservi ja panna selleks iga kuu 250 eurot kõrvale.“

Mida konkreetsem on eesmärk, seda lihtsam on selle saavutamist planeerida ja jälgida.

Finantseesmärgid võivad olla lühiajalised, keskpikad või pikaajalised. Lühiajaline siht võib olla näiteks jõuludeks 600 euro kogumine. Keskpikk eesmärk võib olla kodu sissemakse või auto vahetamine. Pikaajaline eesmärk on näiteks pensionivara kasvatamine või olukord, kus investeeringutest saadav tulu aitab tulevikus igapäevakulusid katta.

Miks on finantseesmärgid olulised?

Finantseesmärgid annavad rahaasjadele suuna. Need aitavad otsustada, kui palju säästa, kuhu investeerida ja milliseid kulutusi prioriseerida.

Eesmärgid seovad tänased rahaotsused tulevaste plaanidega ning aitavad vähendada rahalist ebakindlust.

Erinevad lahendused, nagu kolmas pensionisammas, investeerimiskonto või kodu sissemakse kogumine, sobivad erinevate ajahorisontide ja vajaduste jaoks.

Kuidas finantseesmärgid töötavad?

Hea finantseesmärk ei sünni tavaliselt motivatsioonipostitusest, vaid üsna praktilisest mõtlemisest. Kõige mõistlikum on liikuda samm-sammult.

1. Sõnasta, mida sa tegelikult tahad saavutada

Esimene samm on lihtne, aga sageli tehakse see liiga hägusalt. “Tahan olla rahaliselt kindlam” on arusaadav soov, kuid sellest ei piisa. Küsi endalt, mida see sinu jaoks päriselt tähendab.

Näiteks võib see tähendada:

• kolme kuu kulude suurust hädareservi;
• tarbimislaenu lõplikku tagasimaksmist 18 kuu jooksul;
• 15 000 euro suurust kodu sissemakset nelja aastaga;
• 100 euro regulaarset investeerimist iga kuu;
• kolmanda samba sissemaksete suurendamist pensioni eesmärgil.

2. Pane eesmärgile külge number

Kui eesmärgil ei ole summat, on seda raske juhtida. Mõnikord on number kohe selge. Kui soovid koguda 5000 eurot, siis on siht konkreetne. Mõnikord tuleb summa aga välja arvutada. Kui tahad hädareservi, pead teadma, kui suured on sinu vältimatud kuukulud.

Siin tulebki mängu eelarve. Kui sa ei tea, kui palju kulub kuus eluasemele, toidule, transpordile ja muudele vältimatutele kuludele, on ka finantseesmärk pigem oletus kui plaan.

3. Pane paika ajahorisont

Ilma tähtajata kipub rahaline siht venima. Tähtaeg ei pea olema karistus, aga see peab olema realistlik. Kui soovid koguda 12 000 eurot ja saad kõrvale panna 150 eurot kuus, ei ole mõtet teeselda, et see saab aastaga tehtud. Samas ei tasu end petta ka liiga pika ajaraamiga, kui tegelikult oleks võimalik kiiremini liikuda.

4. Arvuta vajalik kuine samm

Kui tead summat ja aega, muutub eesmärk palju lihtsamaks. Jagad vajaliku summa kuude arvuga ja näed, kui suur peaks olema regulaarne panus.

See ei tähenda, et elu hakkab alati tabeli järgi käima. Tavaliselt ei hakka. Aga ilma selle lihtsa arvutuseta jääb eesmärk sageli lihtsalt heaks kavatsuseks.

5. Seo eesmärk konkreetse tegevusega

Eesmärgi saavutamiseks peab olema selge, kust vajalik raha tuleb. Selleks võib vähendada kulusid, suunata osa palgatõusust säästudesse või seada sisse automaatse püsimakse.

Praktikas toimivad kõige paremini eesmärgid, mille jaoks kantakse raha kõrvale automaatselt kohe pärast sissetuleku laekumist. Lootus säästa sellest, mis kuu lõpus üle jääb, töötab harva.

6. Vaata eesmärgid aeg-ajalt üle

Hea finantseesmärk ei ole kivisse raiutud. Kui sissetulek muutub, perre sünnib laps, intressid tõusevad või tekib uus prioriteet, tuleb plaani korrigeerida. See ei tähenda ebaõnnestumist vaid lihtsalt plaani kohandamist päriseluga.

Näide

Kui Mari prooviks kõike korraga teha ilma prioriteetideta, tekiks kiiresti tunne, et midagi ei liigu. Mõistlikum järjekord võiks olla järgmine:

1. esimesed 8–10 kuud keskenduda hädareservile;
2. samal ajal hoida väike, näiteks 50-eurone investeerimisharjumus, kui see aitab järjepidevust luua;
3. pärast reservi täitumist jagada 350 eurot nii, et 200 eurot liigub õpingute eesmärki ja 150 eurot investeeringutesse.

Selline plaan ei kõla eriti dramaatiliselt. Just see ongi selle tugevus. Enamik häid finantseesmärke ei vaja suurt pöördepunkti, vaid regulaarseid ja realistlikke samme.

Levinud olukorrad

Finantseesmärgid aitavad lahendada erinevaid igapäevaseid ja pikaajalisi rahaga seotud küsimusi.

Noor pere kogub raha kodu sissemakseks

Kaks inimest teenivad kokku 3200 eurot neto. Nad maksavad üüri, kasvatavad väikest last ja tahaksid kolme aasta jooksul koguda 20 000 eurot omafinantseeringuks. Sellisel juhul ei piisa mõttest, et “võiks rohkem kõrvale panna”. Vaja on täpset plaani: kui palju tuleb kuus säästa ja millised kulud tuleb selle nimel ümber hinnata.

Üksi elav inimene tahab turvatunnet

Paljude jaoks ei ole esimene eesmärk investeerimine, vaid tunne, et pesumasina rike või töökoha kaotus ei löö eelarvet uppi. Sel juhul on parim finantseesmärk sageli hädareserv, mitte väärtpaberikonto avamine.

Keskealine töötaja avastab, et pension ei olegi nii kaugel

40. eluaastates inimene võib alles siis päriselt mõista, et pension ei ole abstraktne teema kuskil uduses tulevikus. Eesmärk ei pea olema “saada rikkaks”, vaid näiteks toetada kolmanda samba või muu pikaajalise investeeringu kaudu tulevast sissetulekut.

Kõrge sissetulek, aga vähe vara

Ka hästi teeniv inimene võib avastada, et vara on kogunenud üllatavalt vähe. Põhjus ei pruugi olla ainult suurtes kuludes. Sageli on sissetulek küll kasvanud, aga eesmärgid pole sellele järele tulnud. Nii kulub suurem tulu lihtsalt mugavamale elule ära.

Eelised

• Selgemad otsused. Kui eesmärk on paigas, on lihtsam hinnata, kas mingi kulu toetab sinu plaane või viib neist eemale.
• Vähem juhuslikkust. Raha ei liigu ainult harjumuse või hetkeemotsiooni järgi.
• Parem motiveeritus. Konkreetse sihi nimel on lihtsam raha kõrvale panna kui lihtsalt “säästmise pärast”.
• Väiksem finantsstress. Eesmärgid loovad tunde, et rahaasju juhitakse, mitte ei reageerita ainult probleemidele.
• Parem võimalus kasutada Eesti süsteemi targalt. Mõne eesmärgi puhul võib olla mõistlik kasutada kolmandat sammast, investeerimiskontot või mõnda muud sobivat lahendust.

Puudused ja riskid

• Liiga optimistlikud plaanid. Kui eesmärk eeldab ebarealistlikku kuusummat, tekib kiiresti pettumus.
• Liiga palju eesmärke korraga. Kui kõigel on “kõrge prioriteet”, ei ole tegelikult miski prioriteet.
• Vale tööriist vale eesmärgi jaoks. Lühiajalist eesmärki ei pruugi olla tark siduda kõrge riskiga investeeringuga.
• Liigne jäikus. Mõnikord hoitakse eesmärgist kinni ka siis, kui eluolukord on muutunud.
• Võrdlemine teistega. Teiste sihid ei pruugi sobida sinu sissetuleku, pereolukorra ega riskitaluvusega.

Millal finantseesmärkide seadmine sobib?

Finantseesmärkide teadlik seadmine sobib eriti hästi siis, kui:

• soovid oma rahaasjades rohkem selgust;
• ees ootab suurem otsus, näiteks kodu ost, õpingud või perelisa;
• tahad alustada säästmist või investeerimist, aga ei tea, kust pihta hakata;
• tunned, et sissetulek on olemas, kuid raha ei kogune;
• soovid vähendada rahalist ebakindlust.

Millal see ei pruugi sobida?

Eesmärkide seadmine ise sobib peaaegu alati, kuid konkreetne eesmärk või meetod ei pruugi sobida, kui:

• sissetulek on praegu nii kõikuv, et esmalt tuleb stabiliseerida igapäevane rahavoog;
• eesmärk on võetud üle kellegi teise eluplaanist, mitte sinu enda vajadusest;
• eesmärk eeldab ebarealistlikku kokkuhoidu, mida ei ole päriselus võimalik hoida;
• eesmärk on lühiajaline, kuid raha paigutatakse liiga riskantsesse kohta.

Levinumad vead

Mida näitavad numbrid?

Hea eesmärk muutub selgeks siis, kui see pannakse numbritesse. Allolev lihtne näide näitab, kui erinev võib olla sama eesmärgi kuine mõju sõltuvalt ajahorisondist.

Need arvutused ei sisalda tootlust ega inflatsiooni. Just seetõttu on need hea lähtekoht. Esmalt tee eesmärk selgeks ilma ilustatud eeldusteta. Kui see on tehtud, saab edasi mõelda, milline säästmis- või investeerimislahendus konkreetse sihiga kõige paremini sobib.

Praktiline tegevusplaan

Peamised mõisted

Finantseesmärk - konkreetne rahaline siht, mille saavutamiseks inimene teadlikult raha kogub, säästab või investeerib.
Ajahorisont - periood, mille jooksul soovitakse eesmärgini jõuda.
Hädareserv - kiiresti kättesaadav puhver ootamatute kulude jaoks.
Rahavoog - raha liikumine sisse ja välja kindla perioodi jooksul.
Investeerimiskonto - Eesti maksuarvestuse lahendus, mis võib teatud tingimustel võimaldada maksukohustuse edasilükkamist.
Kolmas sammas - vabatahtlik pensionikogumise võimalus, millega võib kaasneda maksusoodustus kehtivate reeglite järgi.
Prioriteet - eesmärk või vajadus, mille täitmine on teistest olulisem.

Kokkuvõte

Finantseesmärgid annavad rahaasjadele suuna. Need aitavad otsustada, kui palju säästa, kuhu investeerida ja milliseid kulutusi prioriseerida.

Hea finantseesmärk on konkreetne. Sul peaks olema selge, mida soovid saavutada, kui palju raha selleks vaja on ja mis ajaks eesmärk täita soovid.

Eesmärgi saavutamiseks sobiv lahendus sõltub selle sisust ja ajahorisondist. Selleks võivad olla näiteks hädareserv, investeerimiskonto või kolmas pensionisammas.

Kõige olulisem on koostada plaan, mis on realistlik ja mida on võimalik järjepidevalt järgida.

Korduma kippuvad küsimused

Kas finantseesmärke peaks olema korraga mitu?

Võib, kuid tavaliselt tasub valida üks peamine eesmärk ja mõned väiksemad kõrvaleesmärgid. Muidu hajub raha liiga laiali.

Kas hädareserv on finantseesmärk?

Jah. Paljude inimeste jaoks on see isegi kõige olulisem esimene finantseesmärk.

Kas investeerimine peaks olema alati eesmärk?

Mitte tingimata. Mõnel hetkel võib olla olulisem võlgu vähendada või reserv luua. Investeerimine töötab paremini siis, kui baas on olemas.

Kas kolmas sammas sobib finantseesmärgiks?

Jah, kui eesmärk on pikaajaline ja seotud pensioniga. Samas ei tohiks see tulla igapäevase toimetuleku või hädareservi arvelt.

Kui tihti peaks eesmärke üle vaatama?

Vähemalt kord kvartalis või siis, kui sinu sissetulek, kulud või pereolukord oluliselt muutuvad.

Kas eesmärk peab alati olema eurodes mõõdetav?

Praktiliselt jah. Muidu on väga raske aru saada, kas liigud selle poole või mitte.

Mis siis, kui ma ei suuda plaanitud summat iga kuu kõrvale panna?

Siis tuleb eesmärk või ajahorisont ümber hinnata. See ei tähenda läbikukkumist, vaid realistlikumat plaani.

Jaga Facebookis