» Indeksfondid

Avaleht / Eraisiku rahandus / Investeerimine / Indeksfondid

Indeksfond on investeerimisfond, mille eesmärk on jälgida kindla turuindeksi tootlust. Selle asemel, et valida üksikuid aktsiaid või muid väärtpabereid, investeerib fond turuindeksis sisalduvatesse varadesse vastavalt nende osakaalule indeksis.

Indeksfondide populaarsus põhineb eelkõige lihtsal investeerimisloogikal, laial hajutatusel ja sageli madalatel kuludel. Kuna fond ei püüa aktiivselt turgu ületada, vaid järgib valitud indeksit, on ka halduskulud tavaliselt madalamad kui aktiivselt juhitud fondidel.

Indeksfonde kasutatakse sageli pikaajaliseks investeerimiseks ja vara kasvatamiseks. Enne investeerimist tasub siiski hinnata fondi investeerimisfookust, kulusid, riskitaset ning seda, kas see sobib sinu eesmärkide ja ajahorisondiga. Nagu teistegi turupõhiste investeeringute puhul, võivad fondi osakute väärtus ja tootlus aja jooksul nii tõusta kui ka langeda.

Mis on indeksfond?

Indeksfond on fond, mille eesmärk on järgida võimalikult täpselt mõne konkreetse turuindeksi tootlust. See indeks võib koosneda näiteks suurtest USA ettevõtetest, Euroopa aktsiatest, üleilmsetest ettevõtetest või hoopis võlakirjadest.

Fond investeerib indeksi koosseisu järgi ning püüab saavutada sellele võimalikult sarnast tootlust võimalikult väikeste kuludega. Seetõttu liigub fondi väärtus üldjuhul samas suunas kui jälgitav indeks.

Indeksfond ja ETF ei ole sünonüümid. Indeksfond kirjeldab investeerimisstrateegiat, ETF aga fondi vormi. Paljud ETF-id kasutavad indeksinvesteerimist, kuid kõik indeksfondid ei ole ETF-id.

Väga lihtsustatult öeldes vastab indeksfond küsimusele mille järgi investeeritakse, ETF aga küsimusele kuidas fondi osakuid ostetakse ja müüakse.

Miks on indeksfondid olulised?

Indeksfondid on populaarsed eelkõige tänu lihtsale investeerimisloogikale, laiale hajutatusele ja sageli madalatele kuludele. Need võimaldavad ühe investeeringuga saada osaluse paljudes ettevõtetes ning investeerida tervele turule või turusegmendile.

Hajutatus vähendab sõltuvust üksikute ettevõtete käekäigust ning madalamate kulude tõttu jääb pikema aja jooksul suurem osa indeksi tootlusest investorile alles. Seetõttu kasutatakse indeksfonde sageli pikaajalise investeerimisportfelli alusena.

Enne investeerimist tasub siiski hinnata fondi investeerimisfookust, kulusid, riskitaset ja sobivust oma eesmärkidega. Eesti investorite jaoks võivad olulised olla ka investeerimiskonto võimalused, pensionisüsteem ning investeeringute maksustamise põhimõtted.

Kuidas indeksfond töötab?

Indeksfondi toimimispõhimõtet on kõige lihtsam mõista samm-sammult.

1. Kõigepealt valitakse alusindeks

Iga indeksfond järgib kindlat võrdlusindeksit. Selleks võib olla näiteks Nasdaq 100, mõni Euroopa aktsiaindeks, üleilmne aktsiaindeks või võlakirjaindeks. Valitud indeks määrab, millist turgu või varaklassi fond jäljendab.

Seetõttu ei piisa investeerimisotsuse tegemisel teadmisest, et tegemist on indeksfondiga. Oluline on vaadata, millist indeksit fond järgib. Üleilmset aktsiaturgu jälgiv fond ning ainult ühele sektorile või piirkonnale keskenduv fond võivad mõlemad olla indeksfondid, kuid nende riskitase ja roll investeerimisportfellis on erinevad.

2. Fond püüab indeksit võimalikult täpselt jälgida

Pärast indeksi valimist on fondi ülesanne selle tootlust võimalikult täpselt järgida. Selleks ostab fond indeksi koosseisu kuuluvaid väärtpabereid kas täielikult või valimi alusel, sõltuvalt fondi strateegiast ja indeksi ülesehitusest.

Eesmärk on, et fondi varade väärtus ja tootlus liiguksid võimalikult sarnaselt alusindeksiga. Täiesti identset tulemust siiski tavaliselt ei saavutata, sest tootlust mõjutavad muu hulgas haldustasud, tehingukulud, maksud, rahavood ning muud praktilised tegurid. Seda erinevust fondi ja indeksi tootluse vahel nimetatakse jälgimisveaks (tracking error).

Hea indeksfond ei paista silma keeruka strateegia või ambitsioonikate lubadustega, vaid võimega järgida alusindeksit võimalikult täpselt ja kuluefektiivselt. Mida väiksem on erinevus fondi ja indeksi tootluse vahel ning mida mõistlikumad on kulud, seda paremini täidab fond oma eesmärki.

3. Investor ostab fondi osakuid, mitte üksikuid ettevõtteid

Indeksfondi investeerides ei pea investor valima ettevõtteid ükshaaval ega ise portfelli koostama. Ühe fondiosaku kaudu saad osaluse paljudes väärtpaberites, mis teeb investeerimise lihtsamaks ja aitab saavutada hajutatust ka väiksemate investeeritavate summade korral.

See ei tähenda siiski, et investeerimisotsused kaoksid. Endiselt tuleb hinnata oma riskitaluvust, investeerimiseesmärke ja ajahorisonti ning otsustada, kui suur osa portfellist võiks olla aktsiates, võlakirjades või muudes varades. Samuti tasub läbi mõelda, kuidas käituda perioodidel, mil turud langevad.

4. Kulud mõjutavad pikaajalist tulemust

Indeksfondide üks peamisi eeliseid on võrreldes aktiivselt juhitud fondidega sageli madalamad kulud. Samas ei ole kõik indeksfondid ühesuguse kulutasemega ning ka näiliselt väikesed erinevused võivad pika investeerimisperioodi jooksul märgatavalt mõjutada investeeringu lõpptulemust.

Seetõttu tasub fondi valides vaadata enamat kui ainult ajaloolist tootlust. Tähelepanu väärivad ka kulud, fondi suurus, jälgitav indeks, dividendide käsitlemine ning see, kas fondi investeerimisloogika ja riskitase vastavad sinu eesmärkidele ja arusaamale investeerimisest.

5. Indeksfond ei välista turulangusi

Hajutatus vähendab küll sõltuvust üksikute ettevõtete käekäigust, kuid see ei kaitse kogu turu languse eest. Kui aktsiaturud tervikuna langevad, langeb tavaliselt ka neid järgiv indeksfond. Mõnel perioodil võivad hinnakõikumised olla märkimisväärsed.

Seetõttu peaks indeksfondi valik lähtuma sinu investeerimiseesmärkidest, ajahorisondist ja riskitaluvusest. Kui investeeritud raha võib lähiaastatel vaja minna, võib aktsiaindeksfond olla liiga kõikuv. Pikema, näiteks kümnete aastate pikkuse investeerimishorisondi korral võivad lühiajalised turukõikumised aga olla oluliselt vähem tähtsad.

Näide

Kui Anna-Liis kasutab investeerimiskontot, tasub enne investeerimist veenduda, et valitud tooted vastavad investeerimiskonto tingimustele. Sarnast indeksinvesteerimise põhimõtet kasutatakse sageli ka passiivsetes pensionifondides – eesmärk on saavutada laiapõhjaline hajutatus võimalikult mõistlike kuludega.

Levinud olukorrad

Indeksfondi peetakse automaatselt riskivabaks

Hajutatus vähendab küll sõltuvust üksikute ettevõtete käekäigust, kuid ei kaitse kogu turu languse eest. Kui aktsiaturud langevad, langeb tavaliselt ka neid järgiv indeksfond.

Ostetakse indeksfondi, teadmata millist indeksit see järgib

Kõik indeksid ei paku ühesugust hajutatust. Üks fond võib jälgida kogu maailma aktsiaturgu, teine aga ainult ühte riiki, sektorit või investeerimisteemat. Sõna „indeksfond“ üksi ei ütle veel piisavalt.

Valik tehakse ainult mineviku tootluse põhjal

Kui mõni fond on viimastel aastatel tugevalt tõusnud, on lihtne eeldada, et sama jätkub ka tulevikus. Tegelikult võib hea tootlus peegeldada lihtsalt seda, et fond oli keskendunud turule või sektorile, millel läks parasjagu hästi.

Turulanguse ajal katkestatakse regulaarne investeerimine

Pikaajalise investeerimisplaani suurim proovikivi saabub tavaliselt siis, kui turud langevad. Just sellistel perioodidel loobuvad paljud investorid regulaarsest investeerimisest või muudavad oma strateegiat.

Unustatakse, et ajahorisont on sama oluline kui fondi valik

Indeksfond võib olla väga hea lahendus pikaajaliseks investeerimiseks, kuid mitte tingimata eesmärgi jaoks, mille täitmiseks võib raha vaja minna juba mõne aasta pärast. Fondi sobivus sõltub alati ka investori eesmärkidest ja ajahorisondist.

Eelised

• Lai hajutatus. Ühe fondi kaudu saab kokkupuute suure hulga ettevõtete või võlakirjadega, mis vähendab ühe üksiku valiku mõju.
• Madalamad kulud. Passiivse juhtimise tõttu on tasud tihti väiksemad kui aktiivselt juhitud fondidel, mis toetab pikaajalist tootlust.
• Lihtsam investeerimisprotsess. Inimene ei pea iga kord valima üksikuid väärtpabereid, vaid saab keskenduda süsteemile ja distsipliinile.
• Sobib hästi pikaajaliseks kogumiseks. Regulaarsete sissemaksete puhul võib indeksfond olla praktiline ja loogiline vahend.
• Väiksem otsustuskoormus. See võib aidata vältida impulsiivset kauplemist ja liigset usku oma lühiajalisse turuennustamise võimesse.

Puudused ja riskid

• Turu languse eest see ei kaitse. Kui alusindeks langeb, langeb üldjuhul ka fondi väärtus.
• Indeksfond ei võida tavaliselt turgu. Selle eesmärk on turgu järgida, mitte seda järjepidevalt ületada.
• Indeksid võivad olla koondunud üksikutesse ettevõtetesse. Turukapitalisatsioonil põhinevates indeksites võib suurimate ettevõtete osakaal olla väga suur, mistõttu mõjutab nende käekäik fondi tulemust ebaproportsionaalselt palju. Mõned fondid kasutavad selle vähendamiseks võrdse osakaalu (equal weight) lähenemist.
• Ka passiivse fondi puhul on valikute kvaliteet erinev. Jälgitav indeks, kulud ja fondi ülesehitus mõjutavad lõpptulemust.
• Vale ajahorisont võib teha heast tootest halva valiku. Lühiajaliste eesmärkide puhul võib aktsiaindeksfond olla liiga kõikuv.
• Lihtsuse tunne võib muuta hooletuks. Kui fondi sisu ei analüüsita, võib portfelli sattuda risk, mida tegelikult ei soovitud.

Millal see sobib?

Indeksfond võib sobida eriti hästi siis, kui:

• sul on pikk ajahorisont, näiteks kümme aastat või rohkem;
• soovid investeerida süsteemselt, mitte teha sagedasi üksikuid panuseid;
• hindad laia hajutatust ja mõistlikke kulusid;
• sa ei soovi või ei oska iga ettevõtte kohta eraldi analüüsi teha;
• eesmärk on kasvatada vara rahulikult, mitte proovida iga hinnaliikumist ära kasutada.

Millal see ei pruugi sobida?

Indeksfond ei pruugi olla hea valik siis, kui:

• raha võib vaja minna lähiaastatel ja väärtuse ajutine langus oleks probleem;
• sul puudub hädareserv ning investeerid raha, mida vajad ootamatuste katteks;
• sa ei talu portfelli kõikumist isegi siis, kui tead ratsionaalselt, et see on pika plaani osa;
• eelistad teadlikult aktiivset strateegiat ja oled valmis seda järjepidevalt ning kriitiliselt ellu viima;
• toode on sulle sisuliselt arusaamatu, kuigi nimi tundub tuttav.

Teisisõnu: indeksfond võib olla väga hea tööriist, kuid ainult siis, kui see sobib sinu eesmärgi, ajahorisondi ja käitumisega.

Levinumad vead

1. Indeksfondi peetakse automaatselt parimaks valikuks. Indeksfond ei sobi igaks eesmärgiks, eriti kui investeeritud raha võib lähiaastatel vaja minna.
2. Arvatakse, et indeksfond ja ETF on sünonüümid. Indeksfond kirjeldab investeerimisstrateegiat, ETF fondi vormi.
3. Vaadatakse ainult ajaloolist tootlust. Hea mineviku tootlus ei tähenda, et sama tulemus kordub tulevikus.
4. Ignoreeritakse fondi kulusid. Ka väikesed kuluerinevused võivad pika aja jooksul tootlust märgatavalt mõjutada.
5. Arvatakse, et hajutamine muudab investeerimise riskivabaks. Hajutatus vähendab üksikute ettevõtete riski, kuid ei kaitse kogu turu languse eest.
6. Ei vaadata, millist indeksit fond tegelikult järgib. Mõni indeks on väga lai, teine keskendub ainult ühele riigile, sektorile või teemale.
7. Katkestatakse regulaarne investeerimine turulanguse ajal. Nii jääb kasutamata võimalus osta osakuid madalamate hindadega ja vähendada keskmist soetushinda.
8. Maksustamise põhimõtteid ei tehta enne investeerimist selgeks. Investeerimiskonto, tavakonto ja pensionilahenduste maksuloogika võib erineda.
9. Valitakse teoreetiliselt parim, mitte praktiliselt toimiv lahendus. Investeerimisviis peaks sobima sinu harjumuste, eesmärkide ja võimalustega.

Mida näitavad numbrid?

Lihtne võrdlus näitab, kuidas sama tootegrupp võib eri olukordades täita väga erinevat rolli.

Need näited illustreerivad hästi, et investeerimistoote kvaliteet ja selle sobivus konkreetsele investorile ei ole alati sama asi. Ka väga hea indeksfond võib osutuda valeks valikuks, kui see ei vasta investori eesmärkidele, ajahorisondile või riskitaluvusele.

Kokkuvõte

Indeksfondid on üks populaarsemaid investeerimistooteid, kuna need võimaldavad investeerida laiale turule lihtsalt, hajutatult ja sageli madalate kuludega ning alustada investeerimist juba väga väikeste summadega. Seetõttu kasutatakse neid sageli pikaajalise investeerimisportfelli alusena.

Edukas indeksinvesteerimine ei sõltu niivõrd turu ajastamisest või üksikute võitjate leidmisest, vaid sobiva strateegia valimisest, realistlikust ajahorisondist ja järjepidevusest. Mida paremini on investeerimisplaan kooskõlas sinu eesmärkide ja riskitaluvusega, seda suurem on tõenäosus sellest pikaajaliselt kinni pidada.

Praktiline tegevusplaan

1. Sõnasta oma eesmärk. Mõtle läbi, mille jaoks investeerid ja millal sul seda raha tõenäoliselt vaja läheb.
2. Loo enne investeerimist tugev vundament. Hädareserv peaks olema olemas ning kallid lühiajalised võlad kontrolli all.
3. Tunne erinevaid instrumente. Õpi eristama indeksfondi, ETF-i ja aktiivselt juhitud fondi.
4. Uuri fondi sisu. Vaata alati, millist indeksit fond tegelikult järgib.
5. Võrdle ka kulusid. Ära keskendu ainult ajaloolisele tootlusele.
6. Alusta jõukohase summaga. Vali investeerimissumma, mida suudad järjepidevalt kõrvale panna ka turulanguste ajal.
7. Tee endale selgeks maksustamise põhimõtted. Investeerimiskonto kasutamisel tasub enne tutvuda kehtivate maksureeglitega.
8. Vali endale sobiv lahendus. Mõtle läbi, kas sinu jaoks on mugavam ETF, fondiplatvorm või pensionilahendus.
9. Hoia pikaajalist vaadet. Vaata portfell regulaarselt üle, kuid väldi igapäevaste turuliikumiste põhjal otsuste tegemist.

Peamised mõisted

Indeks – kindlate reeglite alusel koostatud väärtpaberite kogum, mida kasutatakse turu või selle osa tootluse mõõtmiseks.
Indeksfond – investeerimisfond, mille eesmärk on jälgida võimalikult täpselt mõne konkreetse indeksi tootlust.
ETF (exchange-traded fund) – börsil kaubeldav fond, mille osakuid saab osta ja müüa börsi kauplemisajal. ETF võib olla nii indeksfond kui ka aktiivselt juhitud fond.
Jälgimisviga (tracking error) – erinevus fondi tegeliku tootluse ja selle alusindeksi tootluse vahel.
Hajutamine – investeeringute jaotamine erinevate varade, sektorite, piirkondade või varaklasside vahel, et vähendada sõltuvust üksikutest investeeringutest.
Kulusuhe (expense ratio) – fondi iga-aastaste haldus- ja tegevuskulude näitaja, mida väljendatakse tavaliselt protsendina fondi varade mahust.
Ajahorisont – periood, mille jooksul investor plaanib investeeringut hoida enne raha kasutuselevõttu või investeeringu realiseerimist.
Investeerimiskonto – Eesti tulumaksusüsteemis kasutatav maksuarvestuse lahendus, mis võimaldab investeeringutelt saadud tulu maksustamist edasi lükata kuni raha investeerimiskontolt väljavõtmiseni seaduses sätestatud tingimustel.

Seotud teemad

• Investeerimine
• ETF-id
• Aktsiad
• Võlakirjad
• Investeerimiskonto
• Risk ja hajutamine
• Liitintress
• Pensionifondid
• Finantseesmärgid
• Säästmine

Korduma kippuvad küsimused

Kas indeksfond ja ETF on sama asi?

Ei. Indeksfond kirjeldab investeerimisloogikat, ETF kirjeldab fondi vormi ja kauplemisviisi. Paljud ETF-id on indeksfondid, kuid need mõisted ei ole sünonüümid.

Kas indeksfond sobib algajale?

Paljudel juhtudel küll, eriti kui eesmärk on pikaajaline ja hajutatud investeerimine. Sobivus sõltub siiski ajahorisondist, riskitaluvusest ja rahalisest baasist.

Kas indeksfond on riskivaba?

Ei ole. Hajutatus vähendab üksikriski, kuid turu üldise languse eest indeksfond ei kaitse.

Miks räägitakse indeksfondide puhul nii palju kuludest?

Sest pika aja jooksul vähendavad püsikulud sinu kogutulemust. Mida pikem ajahorisont, seda tähtsamaks see muutub.

Kas indeksfond sobib ka pensioniks kogumiseks?

Jah, indeksiloogika sobib sageli hästi pikaajaliste eesmärkide jaoks. Eestis kasutatakse seda lähenemist ka passiivsetes pensionifondides.

Kas investeerimiskonto kaudu saab indeksfondidesse investeerida?

See võib sõltuvalt tootest ja tehnilisest lahendusest olla võimalik, kuid täpsed tingimused tuleb alati kontrollida EMTA kehtivast juhendist.

Kas peaksin valima maailmaindeksi või midagi kitsamat?

See sõltub eesmärgist ja riskist. Algaja jaoks on laiem hajutatus sageli lihtsamini mõistetav kui kitsas sektor või üksik piirkond.

Jaga Facebookis