Avaleht / Eraisiku rahandus / Investeerimine / ETF-id
ETF (exchange-traded fund) on börsil kaubeldav fond, mis koondab ühte portfelli suure hulga erinevaid finantsinstrumente. ETF võib sisaldada näiteks aktsiaid, võlakirju või muid varaklasse ning võimaldab investoril ühe tehinguga investeerida korraga paljudesse väärtpaberitesse.
ETF-ide peamised eelised on hajutatus, lihtsus ja sageli madalad kulud. Võrreldes üksikaktsiatega sõltub investeeringu tulemus vähem ühe ettevõtte või sektori käekäigust.
Paljud investorid kasutavad ETF-e pikaajaliseks vara kasvatamiseks, sest need pakuvad mugavat ligipääsu erinevatele turgudele ja varaklassidele. Samas erinevad fondid oma investeerimisstrateegia, riskitaseme ja kulude poolest, mistõttu tasub enne investeerimist tutvuda nende tingimuste ja eesmärkidega.
Kuigi ETF-e peetakse üheks lihtsamaks viisiks mitmekesise investeerimisportfelli ülesehitamiseks, ei ole need riskivabad. Fondi väärtus võib ajas nii tõusta kui ka langeda ning investor peab arvestama võimalusega osa investeeritud rahast kaotada.
ETF ehk börsil kaubeldav fond on investeerimistoode, millega saab ühe tehinguga osta korraga terve hulga väärtpabereid. ETF võib jälgida näiteks mõnd aktsiaindeksit, kindlat sektorit, piirkonda või muud investeerimisteemat.
Lihtsustatult tähendab see, et selle asemel, et osta eraldi kümneid või sadu väärtpabereid, ostad ühe fondi osakuid, mille sees need varad juba olemas on. See teeb ETF-id paljude investorite jaoks praktiliseks viisiks, kuidas hajutada investeeringuid juba suhteliselt väikese algkapitaliga ja sageli madalamate kuludega.
ETF-i väärtus muutub vastavalt fondi alusvarade väärtusele. Seetõttu sõltuvad selle tootlus ja risk sellest, millist turgu, sektorit või varaklassi fond jälgib.
Kuna ETF-id erinevad oluliselt oma sisu ja riskitaseme poolest, tuleb neid hinnata konkreetse investeerimiseesmärgi põhjal.
ETF-id võimaldavad investeerida hajutatult, lihtsalt ja sageli madalate kuludega. Ühe investeeringuga on võimalik saada osalus suure hulga ettevõtete aktsiates, keskenduda kindlale majandussektorile või investeerida tervetele piirkondlikele ja globaalsetele aktsiaturgudele.
See tähendab, et investor ei pea portfelli hajutamiseks ostma eraldi kümneid või sadu väärtpabereid. ETF koondab need investeeringud ühte fondi ning võimaldab ligipääsu laiale turule ühe tehinguga. Seetõttu kasutatakse ETF-e sageli nii pikaajaliseks säästmiseks kui ka investeerimisportfelli ülesehitamiseks.
Lisaks on paljude ETF-ide kulud võrreldes aktiivselt juhitud fondidega madalamad, sest fondi eesmärk on tihti (kuigi mitte alati) jälgida kindla indeksi või turu tootlust. Madalamad kulud võivad pika aja jooksul aidata suuremal osal investeeringu tootlusest investorile alles jääda.
Hajutatus aitab vähendada ühe ettevõtte või investeeringu mõju kogu portfellile. Kuigi ETF-id ei välista tururiski, aitavad need tavaliselt vähendada üksikute investeeringutega seotud riske.
ETF-ide populaarsust toetavad ka suhteliselt madalad kulud, mis võivad pikaajalise investeerimise puhul oluliselt mõjutada lõpptulemust.
Eesti investorite jaoks võivad olulist rolli mängida ka investeerimiskonto süsteem ja maksuarvestuse reeglid. Enne investeerimisotsuste tegemist tasub tutvuda kehtivate tingimustega.
ETF-i mõistmiseks tasub vaadata korraga nii selle sisu, eesmärki kui ka kasutusloogikat.
Kõige lihtsamal kujul tähendab see, et ostes ühe ETF-i osakuid, saad korraga kokkupuute paljude ettevõtete või muude varadega. Kui tegu on laia aktsiaturgu jälgiva fondiga, võib selle sees olla väga suur hulk ettevõtteid eri riikidest ja sektoritest.
See muudab ETF-i väga erinevaks üksikaktsiaga võrreldes. Kui ühe ettevõtte tulemused halvenevad, ei pruugi see kogu fondi tulemust väga tugevalt mõjutada.
Mõni ETF jälgib laia maailma aktsiaturgu, mõni USA turgu, mõni tehnoloogiasektorit, mõni võlakirju. See tähendab, et enne ostmist tuleb aru saada, mida fond tegelikult sisaldab. Ainult nime järgi otsustada on halb mõte.
Kui eesmärk on rahulik pikaajaline vara kasvatamine, on loogika sageli erinev sellest, kui kedagi ahvatleb kitsalt näiteks ainult ühe sektori või teema peale panustamine.
ETF-i puhul tuleb vaadata, millised on fondi püsikulud. Väikegi tasude erinevus võib aastate jooksul teha märgatava vahe. See ei tähenda, et alati tuleb valida kõige odavam toode. Kuid tasusid ei tohi võtta teisejärgulisena, eriti pika ajahorisondi korral.
Madalam kulu ei tee fondi automaatselt paremaks igas olukorras, kuid kõrge kulu nõuab alati eriti head põhjendust.
Üks oluline väärarusaam on see, et hajutatud ETF on justkui “turvaline” selles mõttes, et selle väärtus ei saa märkimisväärselt langeda. See ei ole tõsi. Kui kogu turg langeb, langeb ka turgu jälgiv ETF. Erinevus seisneb selles, et risk on hajutatud üle paljude varade, mitte koondatud mõne üksiku nime peale.
Seega tuleb ka ETF-i puhul arvestada kõikumisega samamoodi nagu teiste investeeringute puhul. Hajutamine ei eemalda riski, vaid muudab selle teistsuguseks.
ETF-i üks suur pluss on see, et seda saab kasutada süsteemselt. Kui investeerid iga kuu kindla summa, ei pea iga kord nullist otsustama, milline üksik ettevõte võiks parasjagu parim olla. See aitab vähendada impulsiivseid otsuseid ja hoida fookust pikaajalisel plaanil.
See ei tee investeerimist emotsioonivabaks, aga muudab selle sageli palju rahulikumaks.
ETF-de eesmärk, riskitase ja kasutusviis võivad oluliselt erineda. Peamised ETF-ide tüübid on järgmised:
Võtame näiteks 28-aastase investori Marko, kes soovib investeerida 200 eurot kuus. Hädareserv on olemas ja eesmärk on kasvatada vara pikaajaliselt, mitte kasutada seda raha lähiaastatel. Valikus on üksikaktsiad või ETF.
Kui ta ostab iga kuu regulaarselt ETF-i aktsiaid, saab ta tõenäoliselt palju hajutatuma portfelli kui sama summa eest mõne üksiku ettevõtte aktsiaid valides. See ei garanteeri kõrgemat tootlust, kuid vähendab riski, et ühe vale valiku mõju oleks liiga suur.
Kui kogu raha läheks ainult ühte kitsalt tehnoloogiasektorit jälgivasse ETF-i, oleks risk hoopis teistsugune. Nime poolest on mõlemad küll ETF-id, kuid sisu on väga erinev. Just seepärast ei piisa ainult otsusest “ostan ETF-i”. Oluline on teada, millist ETF-i ja miks.
See on väga sage algajate viga. Populaarne toode ei pruugi olla halb, kuid otsus peaks põhinema ikkagi sellel, mida fond sisaldab, kui kallis see on ja kas see sobib sinu eesmärgiga.
Nime all “ETF” võib peituda väga lai turg, väga kitsas sektor, võlakiri, tooraine või hoopis mingi kitsas teemapõhine lähenemine. Silt ise ei ütle veel piisavalt palju.
Hajutatus võib tekitada vale turvatunde. Laialt hajutatud ETF võib olla mõistlik, kuid kõigub siiski koos turuga. Kui selliseks liikumiseks valmis ei olda, võib esimene suurem langus tulla ebamugava üllatusena.
See on klassikaline käitumisviga. Just süsteemne lähenemine on paljudele ETF-ide üks suuremaid eeliseid, kuid turulanguse ajal kiputakse sellest loobuma või püütakse turgu “ajastada”.
ETF-id võivad sobida eriti hästi siis, kui:
ETF ei pruugi olla hea lahendus siis, kui:
Sel juhul tuleb esmalt täpsustada eesmärki, ajahorisonti ja riskitaluvust, mitte otsida lihtsalt “ühte head ETF-i”.
Lihtne võrdlus aitab näha, miks ETF-i roll sõltub sellest, mida fond tegelikult teeb.
| Olukord | Investeeritud summa | ETF-i tüüp | Peamine risk |
|---|---|---|---|
| A | 200 € kuus | lai turgu järgiv ETF | Turu üldine kõikumine |
| B | 200 € kuus | kitsas sektoripõhine ETF | Kontsentreeritum risk ühes valdkonnas |
| C | 3000 € korraga | ETF, mida ei mõisteta sisuliselt | Vale toote valik ja valesti hinnatud kõikumine |
Need näited näitavad, et ETF-i risk ja sobivus sõltuvad fondi sisust, investeerimisfookusest ja rollist sinu portfellis.
ETF-id on üks populaarsemaid viise hajutatud ja kuluefektiivse investeerimisportfelli ülesehitamiseks. Nende peamised eelised on hajutatus, lihtsus ja võimalus investeerida laiale turule ühe tehinguga.
ETF-id ei ole riskivabad ning erinevad oluliselt oma investeerimisstrateegia, kulude ja riskitaseme poolest. Seetõttu tuleb enne investeerimist mõista, millist turgu või varaklassi fond jälgib.
ETF-i valikul tasub hinnata selle sisu, kulusid, ajahorisonti ja sobivust oma investeerimiseesmärkidega.
ETF - börsil kaubeldav fond, millega saab ühe tehinguga osta korraga mitut vara.
Hajutamine - riski jaotamine paljude varade vahel, et ühe vale valiku mõju oleks väiksem.
Ajahorisont - periood, mille jooksul plaanid investeeringut hoida.
Kulu - fondiga seotud tasu, mis vähendab pikaajaliselt sinu tulemust.
Turu risk - risk, et kogu turg liigub allapoole ja koos sellega ka fondi väärtus.
Investeerimiskonto - Eesti maksuarvestuse lahendus teatud investeeringute jaoks; täpsed tingimused tuleb alati ametlikest allikatest üle kontrollida.
Indeksfond - fond, mis järgib kindlat indeksit; paljud ETF-id toimivad just selle loogika järgi.
Portfell - sinu investeeringute tervik.
Paljudel juhtudel küll, eriti kui eesmärk on hajutatud ja süsteemne pikaajaline investeerimine.
Ei. ETF võib olla hajutatum kui üksikaktsia, kuid tururisk ja kõikumine jäävad siiski alles.
Ei ole. Mõni jälgib laia turgu, mõni kitsast sektorit või teemat. Silt üksi ei ütle piisavalt.
See sõltub eesmärgist ja kogemusest. Paljudele alustajatele on ETF hajutatuse tõttu lihtsam ja sobivam lähtepunkt.
Jah. Pika aja jooksul võivad kulud sinu tulemust märgatavalt mõjutada.
Üldiselt on ETF-ide loogika tugevam pikema ajahorisondi puhul. Lühikeses vaates võib kõikumine olla liiga suur.
Paljudele võib see sobida, kuid täpsed reeglid ja sobivad finantsvarad tuleb enne kasutamist kehtivatest ametlikest allikatest üle kontrollida.