» ETF-id

Avaleht / Eraisiku rahandus / Investeerimine / ETF-id

ETF (exchange-traded fund) on börsil kaubeldav fond, mis koondab ühte portfelli suure hulga erinevaid finantsinstrumente. ETF võib sisaldada näiteks aktsiaid, võlakirju või muid varaklasse ning võimaldab investoril ühe tehinguga investeerida korraga paljudesse väärtpaberitesse.

ETF-ide peamised eelised on hajutatus, lihtsus ja sageli madalad kulud. Võrreldes üksikaktsiatega sõltub investeeringu tulemus vähem ühe ettevõtte või sektori käekäigust.

Paljud investorid kasutavad ETF-e pikaajaliseks vara kasvatamiseks, sest need pakuvad mugavat ligipääsu erinevatele turgudele ja varaklassidele. Samas erinevad fondid oma investeerimisstrateegia, riskitaseme ja kulude poolest, mistõttu tasub enne investeerimist tutvuda nende tingimuste ja eesmärkidega.

Kuigi ETF-e peetakse üheks lihtsamaks viisiks mitmekesise investeerimisportfelli ülesehitamiseks, ei ole need riskivabad. Fondi väärtus võib ajas nii tõusta kui ka langeda ning investor peab arvestama võimalusega osa investeeritud rahast kaotada.

Mis ETF-d on?

ETF ehk börsil kaubeldav fond on investeerimistoode, millega saab ühe tehinguga osta korraga terve hulga väärtpabereid. ETF võib jälgida näiteks mõnd aktsiaindeksit, kindlat sektorit, piirkonda või muud investeerimisteemat.

Lihtsustatult tähendab see, et selle asemel, et osta eraldi kümneid või sadu väärtpabereid, ostad ühe fondi osakuid, mille sees need varad juba olemas on. See teeb ETF-id paljude investorite jaoks praktiliseks viisiks, kuidas hajutada investeeringuid juba suhteliselt väikese algkapitaliga ja sageli madalamate kuludega.

ETF-i väärtus muutub vastavalt fondi alusvarade väärtusele. Seetõttu sõltuvad selle tootlus ja risk sellest, millist turgu, sektorit või varaklassi fond jälgib.

Kuna ETF-id erinevad oluliselt oma sisu ja riskitaseme poolest, tuleb neid hinnata konkreetse investeerimiseesmärgi põhjal.

Miks ETF-d olulised on?

ETF-id võimaldavad investeerida hajutatult, lihtsalt ja sageli madalate kuludega. Ühe investeeringuga on võimalik saada osalus suure hulga ettevõtete aktsiates, keskenduda kindlale majandussektorile või investeerida tervetele piirkondlikele ja globaalsetele aktsiaturgudele.

See tähendab, et investor ei pea portfelli hajutamiseks ostma eraldi kümneid või sadu väärtpabereid. ETF koondab need investeeringud ühte fondi ning võimaldab ligipääsu laiale turule ühe tehinguga. Seetõttu kasutatakse ETF-e sageli nii pikaajaliseks säästmiseks kui ka investeerimisportfelli ülesehitamiseks.

Lisaks on paljude ETF-ide kulud võrreldes aktiivselt juhitud fondidega madalamad, sest fondi eesmärk on tihti (kuigi mitte alati) jälgida kindla indeksi või turu tootlust. Madalamad kulud võivad pika aja jooksul aidata suuremal osal investeeringu tootlusest investorile alles jääda.

Hajutatus aitab vähendada ühe ettevõtte või investeeringu mõju kogu portfellile. Kuigi ETF-id ei välista tururiski, aitavad need tavaliselt vähendada üksikute investeeringutega seotud riske.

ETF-ide populaarsust toetavad ka suhteliselt madalad kulud, mis võivad pikaajalise investeerimise puhul oluliselt mõjutada lõpptulemust.

Eesti investorite jaoks võivad olulist rolli mängida ka investeerimiskonto süsteem ja maksuarvestuse reeglid. Enne investeerimisotsuste tegemist tasub tutvuda kehtivate tingimustega.

Kuidas ETF töötab?

ETF-i mõistmiseks tasub vaadata korraga nii selle sisu, eesmärki kui ka kasutusloogikat.

1. ETF koondab ühe toote sisse mitu vara

Kõige lihtsamal kujul tähendab see, et ostes ühe ETF-i osakuid, saad korraga kokkupuute paljude ettevõtete või muude varadega. Kui tegu on laia aktsiaturgu jälgiva fondiga, võib selle sees olla väga suur hulk ettevõtteid eri riikidest ja sektoritest.

See muudab ETF-i väga erinevaks üksikaktsiaga võrreldes. Kui ühe ettevõtte tulemused halvenevad, ei pruugi see kogu fondi tulemust väga tugevalt mõjutada.

2. ETF-il on alati mingi investeerimisloogika

Mõni ETF jälgib laia maailma aktsiaturgu, mõni USA turgu, mõni tehnoloogiasektorit, mõni võlakirju. See tähendab, et enne ostmist tuleb aru saada, mida fond tegelikult sisaldab. Ainult nime järgi otsustada on halb mõte.

Kui eesmärk on rahulik pikaajaline vara kasvatamine, on loogika sageli erinev sellest, kui kedagi ahvatleb kitsalt näiteks ainult ühe sektori või teema peale panustamine.

3. Kulud mõjutavad tulemust rohkem, kui alguses paistab

ETF-i puhul tuleb vaadata, millised on fondi püsikulud. Väikegi tasude erinevus võib aastate jooksul teha märgatava vahe. See ei tähenda, et alati tuleb valida kõige odavam toode. Kuid tasusid ei tohi võtta teisejärgulisena, eriti pika ajahorisondi korral.

Madalam kulu ei tee fondi automaatselt paremaks igas olukorras, kuid kõrge kulu nõuab alati eriti head põhjendust.

4. ETF ei kaota tururiski

Üks oluline väärarusaam on see, et hajutatud ETF on justkui “turvaline” selles mõttes, et selle väärtus ei saa märkimisväärselt langeda. See ei ole tõsi. Kui kogu turg langeb, langeb ka turgu jälgiv ETF. Erinevus seisneb selles, et risk on hajutatud üle paljude varade, mitte koondatud mõne üksiku nime peale.

Seega tuleb ka ETF-i puhul arvestada kõikumisega samamoodi nagu teiste investeeringute puhul. Hajutamine ei eemalda riski, vaid muudab selle teistsuguseks.

5. ETF sobib sageli hästi regulaarseks investeerimiseks

ETF-i üks suur pluss on see, et seda saab kasutada süsteemselt. Kui investeerid iga kuu kindla summa, ei pea iga kord nullist otsustama, milline üksik ettevõte võiks parasjagu parim olla. See aitab vähendada impulsiivseid otsuseid ja hoida fookust pikaajalisel plaanil.

See ei tee investeerimist emotsioonivabaks, aga muudab selle sageli palju rahulikumaks.

ETF-ide peamised liigid

ETF-de eesmärk, riskitase ja kasutusviis võivad oluliselt erineda. Peamised ETF-ide tüübid on järgmised:

• Laiapõhjalised indeksfondid – jälgivad mõnda suuremat indeksit või kogu turgu.
• Sektorifondid – keskenduvad kindlale majandussektorile, näiteks tehnoloogiale, tervishoiule või energeetikale.
• Piirkonnafondid – investeerivad kindla riigi, piirkonna või globaalse turu ettevõtetesse.
• Võlakirjafondid – koondavad erinevaid riigi- või ettevõtete võlakirju.
• Toorainefondid – on seotud näiteks kulla, nafta või muude toorainete hinnaliikumisega.
• Dividendifondid – keskenduvad ettevõtetele, mis maksavad regulaarselt dividende.
• Temaatilised fondid – järgivad mõnda investeerimisteemat, näiteks rohepööret, tehisintellekti või küberturvalisust.
• Võimendusega fondid – püüavad pakkuda turu liikumisele võimendatud tootlust, kuid on tavapärasest riskantsemad.
• Inverse fondid – liiguvad eesmärgipäraselt alusvarale vastassuunas ning sobivad pigem kogenud investorile ning pigem lühiajaliseks kasutamiseks (näiteks kui soovitakse teenida langeva turu tingimustes).

Näide

Levinud olukorrad

ETF valitakse ainult selle järgi, et see tundub populaarne

See on väga sage algajate viga. Populaarne toode ei pruugi olla halb, kuid otsus peaks põhinema ikkagi sellel, mida fond sisaldab, kui kallis see on ja kas see sobib sinu eesmärgiga.

Arvatakse, et kõik ETF-id on ühetaolised

Nime all “ETF” võib peituda väga lai turg, väga kitsas sektor, võlakiri, tooraine või hoopis mingi kitsas teemapõhine lähenemine. Silt ise ei ütle veel piisavalt palju.

ETF-i peetakse riskivabaks

Hajutatus võib tekitada vale turvatunde. Laialt hajutatud ETF võib olla mõistlik, kuid kõigub siiski koos turuga. Kui selliseks liikumiseks valmis ei olda, võib esimene suurem langus tulla ebamugava üllatusena.

Regulaarne investeerimine katkeb, kui turg langeb

See on klassikaline käitumisviga. Just süsteemne lähenemine on paljudele ETF-ide üks suuremaid eeliseid, kuid turulanguse ajal kiputakse sellest loobuma või püütakse turgu “ajastada”.

Eelised

• Hajutamine on lihtsam. Ühe tehinguga saab kokkupuute paljude varadega.
• Sobib hästi regulaarseks investeerimiseks. Süsteemsus on lihtsam kui üksikaktsiate valikul.
• Kulud võivad olla mõistlikud. Eriti võrreldes keerukamate või aktiivsemate lahendustega.
• Ei nõua alguses sama sügavat ettevõttepõhist analüüsi nagu üksikaktsiad. Kuigi mõistmine on ikka vajalik.
• Paljudele alustajatele loogiline lähtepunkt. Eriti pika ajahorisondi korral.

Puudused ja riskid

• Tururisk jääb alles. Hajutatud ETF võib samuti tugevalt langeda.
• Mitte iga ETF ei ole tegelikult hästi hajutatud. Mõni on väga kitsas või sektori- või teemapõhine.
• Vale valik võib tulla mugavusest. Kui ei uurita, mida fond päriselt sisaldab.
• Kulud loevad. Pika aja jooksul võivad need tulemust märgatavalt mõjutada.
• Liigne enesekindlus “lihtsa toote” suhtes võib olla eksitav. Lihtne kasutada ei tähenda, et mõistmine pole vajalik.

Millal see sobib?

ETF-id võivad sobida eriti hästi siis, kui:

• sul on pikk ajahorisont;
• soovid investeerida hajutatult ja süsteemselt;
• ei taha või ei suuda kohe üksikuid ettevõtteid põhjalikult analüüsida;
• soovid hoida investeerimisprotsessi võimalikult lihtsa ja järjepidevana.

Millal see ei pruugi sobida?

ETF ei pruugi olla hea lahendus siis, kui:

• raha võib vaja minna lähiajal;
• sa ei talu portfelli väärtuse kõikumist peaaegu üldse;
• valid toote ilma aru saamata, millist turgu või riski see kannab;
• oodad ETF-ilt kiiret ja kindlat kasumit, mida investeerimine tegelikult ei luba.

Sel juhul tuleb esmalt täpsustada eesmärki, ajahorisonti ja riskitaluvust, mitte otsida lihtsalt “ühte head ETF-i”.

Levinumad vead

1. ETF valitakse nime või populaarsuse järgi. Fondi tegelik sisu ja investeerimisstrateegia jäävad tähelepanuta.
2. Eeldatakse, et ETF tähendab automaatselt madalat riski. Risk sõltub eelkõige sellest, millistesse varadesse fond investeerib.
3. Kuludele ei pöörata tähelepanu. Pika aja jooksul võivad isegi väikesed tasud tootlust märkimisväärselt mõjutada.
4. Kitsast sektorifondi peetakse sama hajutatuks kui laia turu fondi. Tegelikult võib riskitase olla oluliselt kõrgem.
5. Turulanguse ajal loobutakse investeerimisplaanist. Just keerulisematel perioodidel on järjepidevus kõige olulisem.
6. Investeeritakse raha, mida võib lähiajal vaja minna. Lühike ajahorisont suurendab riski sattuda müüma ebasoodsal hetkel.
7. Maksustamise põhimõtteid ei tehta endale enne investeerimist selgeks. Investeerimiskonto ja tavakonto erinevust tasub mõista juba alguses.
8. Toodet peetakse nii lihtsaks, et fondi kohta enam ei uurita. Lihtne investeerimisvahend ei tähenda, et selle toimimist poleks vaja mõista.

Mida näitavad numbrid?

Lihtne võrdlus aitab näha, miks ETF-i roll sõltub sellest, mida fond tegelikult teeb.

Need näited näitavad, et ETF-i risk ja sobivus sõltuvad fondi sisust, investeerimisfookusest ja rollist sinu portfellis.

Kokkuvõte

ETF-id on üks populaarsemaid viise hajutatud ja kuluefektiivse investeerimisportfelli ülesehitamiseks. Nende peamised eelised on hajutatus, lihtsus ja võimalus investeerida laiale turule ühe tehinguga.

ETF-id ei ole riskivabad ning erinevad oluliselt oma investeerimisstrateegia, kulude ja riskitaseme poolest. Seetõttu tuleb enne investeerimist mõista, millist turgu või varaklassi fond jälgib.

ETF-i valikul tasub hinnata selle sisu, kulusid, ajahorisonti ja sobivust oma investeerimiseesmärkidega.

Praktiline tegevusplaan

1. Pane paika investeerimise eesmärk ja ajahorisont.
2. Veendu, et hädareserv ja igapäevane rahavoog on korras.
3. Enne ostu vaata läbi, millist turgu või sektorit ETF tegelikult jälgib.
4. Võrdle fondi kulusid, mitte ära keskendu ainult nimele või populaarsusele.
5. Ära eelda, et “ETF” tähendab automaatselt väikest riski.
6. Kui alustad, eelista lihtsat ja süsteemset lähenemist keerulisele teemapüüdmisele.
7. Uuri, kas investeerimiskonto kasutamine sobib sinu maksuarvestuse loogikaga.
8. Hoia plaanist kinni ka siis, kui turg liigub ajutiselt allapoole.

Peamised mõisted

ETF - börsil kaubeldav fond, millega saab ühe tehinguga osta korraga mitut vara.
Hajutamine - riski jaotamine paljude varade vahel, et ühe vale valiku mõju oleks väiksem.
Ajahorisont - periood, mille jooksul plaanid investeeringut hoida.
Kulu - fondiga seotud tasu, mis vähendab pikaajaliselt sinu tulemust.
Turu risk - risk, et kogu turg liigub allapoole ja koos sellega ka fondi väärtus.
Investeerimiskonto - Eesti maksuarvestuse lahendus teatud investeeringute jaoks; täpsed tingimused tuleb alati ametlikest allikatest üle kontrollida.
Indeksfond - fond, mis järgib kindlat indeksit; paljud ETF-id toimivad just selle loogika järgi.
Portfell - sinu investeeringute tervik.

Seotud teemad

• Investeerimine
• Aktsiad
• Indeksfondid
• Investeerimiskonto
• Risk ja hajutamine
• Liitintress
• Finantseesmärgid
• Säästmine

Korduma kippuvad küsimused

Kas ETF sobib algajale?

Paljudel juhtudel küll, eriti kui eesmärk on hajutatud ja süsteemne pikaajaline investeerimine.

Kas ETF on riskivaba?

Ei. ETF võib olla hajutatum kui üksikaktsia, kuid tururisk ja kõikumine jäävad siiski alles.

Kas kõik ETF-id on ühesugused?

Ei ole. Mõni jälgib laia turgu, mõni kitsast sektorit või teemat. Silt üksi ei ütle piisavalt.

Kas ETF on parem kui üksikaktsia?

See sõltub eesmärgist ja kogemusest. Paljudele alustajatele on ETF hajutatuse tõttu lihtsam ja sobivam lähtepunkt.

Kas ETF-i puhul pean kulusid jälgima?

Jah. Pika aja jooksul võivad kulud sinu tulemust märgatavalt mõjutada.

Kas ETF-e tasub osta lühikeseks ajaks?

Üldiselt on ETF-ide loogika tugevam pikema ajahorisondi puhul. Lühikeses vaates võib kõikumine olla liiga suur.

Kas ETF sobib investeerimiskontole?

Paljudele võib see sobida, kuid täpsed reeglid ja sobivad finantsvarad tuleb enne kasutamist kehtivatest ametlikest allikatest üle kontrollida.

Jaga Facebookis