» Säästmise strateegiad

Avaleht / Eraisiku rahandus / Säästmine / Säästmise strateegiad

Säästmine ei jää enamasti pooleli sellepärast, et inimestel puuduks soov raha kõrvale panna. Ei tasu jääda lootma sellele, et kuu lõpus midagi üle jääb. Praktikas kipuvad ootamatud kulud ja igapäevased väljaminekud selle ülejäägi ära kasutama.

Seetõttu tasub säästmine muuta teadlikuks osaks oma eelarvest. Kõige lihtsam on määrata kindel summa või protsent sissetulekust, mis kantakse kohe pärast palgapäeva säästukontole, hoiusele või investeerimiskontole. Nii muutub säästmine harjumuseks, mitte otsuseks, mida tuleb iga kuu uuesti teha.

Tõhus säästmisstrateegia arvestab sinu tegelikku rahalist olukorda ja konkreetseid eesmärke. Olgu eesmärgiks hädareserv, kodu sissemakse, reis või pensioniks kogumine – kõige paremini toimib süsteem, mis on realistlik, jõukohane ja piisavalt lihtne, et sellest oleks võimalik järjepidevalt kinni pidada.

Mis on säästmise strateegia?

Säästmise strateegia on teadlik plaan, mille järgi paned raha regulaarselt kõrvale kindla eesmärgi, põhimõtte või süsteemi alusel. See ei ole ühekordne otsus, vaid korduv tegevus, kuidas muuta säästmine püsivaks harjumuseks.

Hea strateegia vastab vähemalt neljale küsimusele:

• kui palju raha kõrvale panna;
• millal see kõrvale pannakse;
• kuhu see raha paigutada;
• mille jaoks seda kogutakse.

Praktikas võib strateegia olla väga lihtne. Näiteks liigub püsikorraldusega igale palgapäevale järgneval päeval 100 eurot eraldi säästukontole. Või pannakse kõrvale 10% netosissetulekust. Või kasutatakse mitme konto süsteemi, kuhu eraldi kogutakse hädareservi, puhkuse ja kodukulude jaoks. Kõik need on säästmise strateegiad, kui neid järgitakse järjepidevalt.

Oluline on mõista, et säästmise strateegia ei tähenda lihtsalt raha kulutamata jätmist. Kui säästmine sõltub ainult enesedistsipliinist või sellest, kas kuu lõpus midagi üle jääb, on seda keeruline pikema aja jooksul järjepidevalt teha. Kui aga säästmisel on konkreetne eesmärk ja toimiv süsteem, näiteks automaatne püsikorraldus, muutub see loomulikuks osaks igakuisest rahaplaneerimisest ning kestab paremini ka perioodidel, mil kulusid on tavapärasest rohkem.

Miks on strateegia oluline?

Säästmise strateegia aitab muuta raha kõrvale panemise järjepidevaks. Ilma selge süsteemita kipuvad säästud sageli jääma igapäevaste kulude taha.

Selge eesmärk muudab säästmise konkreetsemaks ja lihtsamini jälgitavaks. Näiteks võib eesmärgiks olla hädareservi loomine, kodu sissemakse kogumine või pensioniks säästmine.

Järjepidev säästmine suurendab finantsstabiilsust ning loob aluse järgmisteks otsusteks, nagu investeerimine või pikaajaliste finantseesmärkide saavutamine.

Kuidas see töötab?

Hea säästmise strateegia ei nõua täiuslikkust. Ta nõuab süsteemi, mis on piisavalt lihtne, et päriselt kasutuses püsida.

1. Alusta eesmärgist, mitte summast

Palju lihtsam on säästa siis, kui tead, mille jaoks sa seda teed. “Peaks natuke kõrvale panema” on nõrk motivaator. “Mul on vaja kuue kuuga 1000 eurot hädareservi” on juba palju konkreetsem. Sama kehtib remondifondi, puhkusereisi, õppemaksu või lastega seotud kulude kohta.

Kui eesmärk on olemas, saab sellest tuletada ka realistliku kuusumma. Vastupidine järjekord on sageli keerulisem, sest juhuslikult valitud summa ei pruugi sinu tegeliku sihini hästi viia.

2. Tee säästmine automaatseks

Automaatne ülekanne on üks kõige tõhusamaid säästmise tööriistu. Kui raha liigub kohe palgapäeval eraldi kontole, ei pea sa seda iga kuu uuesti otsustama. See vähendab vajadust loota enesedistsipliinile hetkel, kui arvelduskonto saldo tundub veel “avatud võimalusena”.

See lähenemine töötab hästi ka väikeste summade puhul. Näiteks 50 eurot kuus võib tunduda tagasihoidlik, kuid aasta peale teeb see juba 600 eurot. Kui süsteem toimib, on seda lihtsam hiljem kasvatada.

3. Kasuta sobivat mudelit

Kõigile ei sobi üks ja sama süsteem. Levinumad variandid on näiteks:

• kindel summa - iga kuu läheb kõrvale sama eurodes väljendatud summa;
• protsent sissetulekust - näiteks 10% või 15% netotulust;
• mitme eesmärgi süsteem - eri kontod või alamkontod eri sihtide jaoks;
• kõigepealt endale põhimõte - säästmine toimub enne suuremat osa muudest muutuvkuludest;
• kasvav säästumäär - summa suureneb näiteks iga palgatõusu või kord aastas tehtava ülevaatuse järel.

Õige valik sõltub sellest, kui stabiilne on sinu sissetulek ja kui hästi suudad oma süsteemi päriselt järgida. Stabiilse palga puhul võib kindel summa olla mugav. Kõikuva tuluga inimesele sobib sageli paremini protsendipõhine lähenemine või pikema perioodi keskmine.

4. Hoia eesmärgid eraldi

Kui kogu säästmine on ühel kontol koos, tekib kiiresti segadus. Kas see raha on hädareserv? Suvepuhkus? Autoremont? Kodu sissemakse? Kui vastus on “natuke kõike”, siis praktikas on see sageli mitte midagi väga kindlat. Eraldi eesmärkide hoidmine aitab näha progressi ja vähendab kiusatust vale eesmärgi raha kasutada.

See ei tähenda tingimata keerulist kontode rägastikku. Mõnikord piisab juba kahest või kolmest kontost. Näiteks:

• hädareserv;
• lühiajalised eesmärgid;
• pikemad eesmärgid või investeerimiseks kogutav raha.

5. Kohanda strateegiat elu muutudes

Säästmise süsteem ei ole kivisse raiutud. Eluasemekulu võib tõusta, laps võib sündida, palk võib muutuda, töökoht võib vahetuda, auto võib lisanduda või sellest võib loobuda. Hea strateegia ei ole see, mis ei muutu kunagi. Hea strateegia on see, mis muutub koos eluga, aga ei kao ära.

Kui rahaline olukord muutub pingelisemaks, võib ajutiselt väheneda säästetav summa. Kui sissetulek kasvab, on tark kasvatada ka säästumäära, mitte ainult kulutaset. See on üks koht, kus pikaajaline tulemus sünnib mitte ühest suurest otsusest, vaid kümnetest väikestest kohandustest.

6. Seo säästmine ülejäänud rahaasjadega

Säästmine ei tööta vaakumis. Kui kulude jälgimine puudub, on raske hinnata, kui palju on realistlik kõrvale panna. Kui hädareserv puudub, võib iga ootamatus säästmise katkestada. Kui kõrge intressiga kohustused suruvad eelarvet, ei pruugi olla mõistlik keskenduda ainult pika eesmärgi kogumisele. Just seetõttu peab säästmise strateegia sobituma eelarve, rahavoo ja eesmärkidega tervikuna.

Näide

Kui Joonas valib automaatse 250-eurose ülekande palgapäeval ja hoiab puhkuseraha eraldi, on eesmärk palju selgem. Kui ta jätaks selle “mis kuu lõpus üle jääb” süsteemile, jõuaks sama eesmärgini tõenäoliselt aeglasemalt või ebaregulaarselt. Erinevus ei tule ainult summast, vaid strateegiast.

Levinud olukorrad

Säästmine katkeb iga ootamatuse järel

See viitab sageli sellele, et hädareserv on liiga väike või puudub üldse. Kui iga lisakulu tuleb võtta sellest rahast, mis muidu läheks eesmärkide täitmiseks, jääb säästmine paratamatult hüplikuks.

Kogu lootus pannakse tahtejõule

“Sel kuul kulutan lihtsalt vähem” töötab harva sama hästi kui automaatne süsteem. Probleem ei ole nõrgas iseloomus, vaid selles, et juhuslikud otsused peavad iga kuu võitlema päris eluga. Hea süsteem võtab selle võitluse osaliselt laualt ära.

Säästetakse, aga pole päris selge, mille jaoks

Sellisel juhul kaob motivatsioon kiiremini ja raha kasutamine muutub häguseks. Kui eesmärk ei ole nähtav, muutub sääst lihtsalt kontojäägiks, mille kallale on lihtsam minna.

Sissetulek tõuseb, kuid säästud mitte

See on klassikaline elustiili inflatsiooni näide. Kui iga palgatõus kulub kohe ära, ei muutu pikaajaline finantsseis kuigi palju. Üks tark strateegia on siduda osa igast sissetuleku kasvust automaatselt säästmise või investeerimisega.

Eelised

• Säästmine muutub järjepidevamaks. Süsteem vähendab juhuslikkust.
• Eesmärgid muutuvad reaalsemaks. Konkreetne plaan aitab näha, kuidas sihini jõuda.
• Rahastress väheneb. Kui puhver ja eesmärgid liiguvad, on tulevik vähem udune.
• Automatiseerimine vähendab vaimset koormust. Iga kuu ei pea kõike otsast peale otsustama.
• Lihtsam on liikuda edasi investeerimise juurde. Säästmine loob selleks vundamendi.
• Paindlikkus suureneb. Rahaasjad ei sõltu ainult sellest, et järgmine kuu läheks ideaalselt.

Puudused ja riskid

• Liiga range süsteem võib kiiresti väsitada. Kui plaan ei arvesta päris elu, ei püsi see kaua.
• Vale eesmärk võib motivatsiooni nõrgendada. Liiga abstraktne siht ei tõmba inimest piisavalt kaasa.
• Kui kulude ülevaade puudub, võib säästumäär olla ebarealistlik. See tekitab pettumust.
• Liigne killustamine ajab süsteemi segaseks. Liiga palju kontosid ja reegleid ei pruugi olla praktiline.
• Säästmine üksi ei lahenda kõrge intressiga kohustuste probleemi. Mõnikord tuleb fookus viia esmalt sinna.

Millal see sobib?

Säästmise strateegia sobib eriti hästi siis, kui:

• soovid lõpetada ebaregulaarse “mis üle jääb” säästmise;
• sul on konkreetne eesmärk, mille jaoks raha koguda;
• soovid luua või kasvatada hädareservi;
• tunned, et palgatõus või lisatulu kaob liiga kiiresti ära;
• soovid liikuda edasi investeerimise või pensioniks kogumise suunas.

Millal see ei pruugi sobida?

Mõni konkreetne strateegia ei pruugi sobida siis, kui:

• sissetulek kõigub väga palju ja valitud mudel on liiga jäik;
• inimene seab endale kohe alguses ebarealistlikult suure säästumäära;
• kõik tähelepanu läheb säästmisele, kuigi esmalt vajab lahendamist laenusurve või rahavoo probleem;
• süsteem on nii keeruline, et selle pidamine hakkab rohkem energiat võtma kui tagasi andma.

Seega ei ole küsimus tavaliselt selles, kas strateegiat on vaja, vaid milline strateegia sobib sinu elu ja tulumustriga päriselt kokku.

Levinumad vead

1. Säästmine lükatakse kuu lõppu. Kui säästmine toimub alles pärast kõiki muid kulusid, jääb see sageli väiksemaks kui plaanitud.
2. Eesmärk on liiga udune. “Midagi võiks koguda” ei tekita tugevat süsteemi.
3. Valitakse liiga suur summa alustuseks. Kui plaan on kohe valus, katkeb see kiiremini.
4. Kõik säästud on ühes potis koos. See tekitab segadust ja nõrgestab distsipliini.
5. Automatiseerimist ei kasutata. Liiga palju jääb hetkeotsuste peale.
6. Palgatõusude ajal ei tõsteta säästumäära. Kogu lisaruum kulub ära.
7. Ei kohandata süsteemi elumuutustega. Hea strateegia peab suutma eluga kaasa liikuda.
8. Ignoreeritakse kõrge intressiga kohustusi. Mõnikord ei ole mõistlik koguda pikka eesmärki, kui kallis võlg sööb samal ajal eelarvet.

Mida näitavad numbrid?

Lihtne tabel aitab näha, kui suure vahe võib strateegia ajas tekitada.

See tabel ei sisalda intressi ega investeeringu tootlust. Mõte on näidata midagi veel olulisemat: järjepidevus ise on juba tugev jõud. Väike, kuid püsiv säästustrateegia teeb kolme aastaga rohkem kui suur, kuid lühiajaline entusiasm.

Kokkuvõte

Säästmise strateegia aitab muuta säästmise järjepidevaks ja eesmärgipäraseks. Selle eesmärk on luua süsteem, mis toetab sinu finantseesmärke ka pikemas perspektiivis.

Regulaarne säästmine aitab kasvatada rahalist puhvrit ning loob aluse investeerimiseks ja teisteks pikaajalisteks eesmärkideks.

Praktiline tegevusplaan

1. Pane kirja üks konkreetne säästmise eesmärk koos tähtajaga.
2. Jaga vajalik lõppsumma kuude peale, et saada realistlik kuusumma.
3. Vali üks lihtne mudel: kindel summa, protsent sissetulekust või eraldi eesmärgikonto.
4. Pane paika automaatne ülekanne kohe palgapäeval.
5. Loo vähemalt kaks eraldi säästukohta: hädareserv ja muu eesmärk.
6. Vaata üle, kas sinu praegune kulustruktuur lubab valitud summat päriselt kanda.
7. Kui saad palgatõusu või lisatulu, suuna osa sellest kohe säästmisse.
8. Vaata süsteem kord kuus või kord kvartalis üle ja kohanda seda vastavalt elumuutustele.

Peamised mõisted

Säästmise strateegia - teadlik süsteem, mille järgi raha liigub regulaarselt kõrvale kindla eesmärgi nimel.
Automaatne ülekanne - korduv maksekorraldus, mis aitab säästmise teha harjumuseks, mitte hetkeotsuseks.
Hädareserv - ootamatute kulude jaoks mõeldud puhver, mis peaks olema muust eesmärgirahast eraldi.
Säästumäär - osa sissetulekust, mis liigub säästudesse või investeeringutesse.
Rahavoog - raha liikumine sisse ja välja kindla perioodi jooksul.
Eesmärgiraha - kindla sihi jaoks kogutav summa, näiteks sissemakse, remont või õppemaks.
Investeerimiskonto - Eesti maksuarvestuse lahendus investeeringute jaoks; selleni jõudmine on paljude jaoks järgmine samm pärast säästmise süsteemi paika saamist.
Kolmas sammas - vabatahtlik pensionikogumise võimalus, mille sissemaksed võivad olla osa pikema säästmise või investeerimise strateegiast.

Seotud teemad

• Säästmine
• Hädareserv
• Hoiused
• Eelarve
• 50/30/20 reegel
• Kulude jälgimine
• Finantseesmärgid
• Investeerimine

Korduma kippuvad küsimused

Kas säästa on mõtet ka väikese sissetulekuga?

Jah. Väiksem summa ei tee eesmärki mõttetuks. Oluline on süsteem ja järjepidevus, mitte ainult summa suurus.

Kas parem on säästa kindel summa või protsent palgast?

See sõltub sissetuleku stabiilsusest. Kindel summa sobib hästi püsiva palga puhul, protsent aitab paremini kõikuvat tulu juhtida.

Kas säästmine peaks toimuma kuu alguses või lõpus?

Enamasti on targem teha seda kuu alguses, kohe pärast sissetuleku laekumist. Nii ei jää säästmine ainult selle peale, mis juhuslikult alles jääb.

Kas mul peab enne investeerimist olema säästmise süsteem paigas?

Enamasti küll. Ilma säästmise aluseta muutub ka investeerimine kergesti juhuslikuks ja katkestuste suhtes tundlikuks.

Mitu eraldi säästukontot on mõistlik?

Tavaliselt piisab mõnest selge eesmärgiga kontost. Liiga palju eraldi potte võib süsteemi tarbetult keeruliseks muuta.

Mida teha, kui säästmine katkeb pidevalt?

Vaata üle, kas eesmärk on realistlik, kas hädareserv puudub või kas süsteem sõltub liiga palju tahtejõust. Tavaliselt on probleem mehhanismis, mitte iseloomus.

Kas palgatõus tuleks täielikult säästmiseks suunata?

Mitte tingimata täielikult, kuid vähemalt osa sellest tasub sageli kohe säästmise või investeerimise alla suunata. Nii ei söö elatustaseme tõus kogu lisaruumi ära.

Jaga Facebookis