» 50/30/20 reegel

Avaleht / Eraisiku rahandus / Eelarve / 50/30/20 reegel

Mõnikord ei jää eelarve tegemata mitte sellepärast, et ei hoolita oma rahaasjadest, vaid sellepärast, et kogu teema tundub liiga keeruline. Peaks justkui pidama pikka tabelit, jälgima iga ostu ja looma süsteemi, mille jaoks argipäevas lihtsalt energiat ei jagu. Sellises olukorras on loomulik otsida midagi lihtsamat.

50/30/20 reegel on populaarne just sellepärast, et see annab kiire ja arusaadava raamistiku. Mõte on lihtne: üks osa sissetulekust läheb vältimatutele vajadustele, teine osa soovidele ja kolmas osa säästmisele või investeerimisele. See ei lahenda kõiki rahaasju aga aitab kiiresti näha, kas raha jaotus on enam-vähem tasakaalus või mitte.

Igaühe jaoks ei pruugi see reegel alati üks-ühele töötada. Eluasemekulud, lastega seotud väljaminekud, autokulu, liisingud või kõrge euribor võivad teha pildi palju pingelisemaks, kui see lihtsustatud mudel eeldab. Just seetõttu tasub 50/30/20 reeglit võtta lähtepunktina, mitte pühakirjana.

Kui seda rakendada mõistlikult, võib see olla väga kasulik tööriist. Kui seda võtta liiga jäigalt, võib see tekitada asjatut süütunnet, kuigi tegelikult vajab kohandamist lihtsalt mudel.

Mis see on?

50/30/20 reegel on lihtne eelarveraamistik, mille järgi jagatakse kuine netosissetulek kolme ossa:

• 50% vajadustele;
• 30% soovidele;
• 20% säästmisele, investeerimisele või kohustuste vähendamisele.

Vajadused on kulud, millest on väga raske loobuda või mida tuleb igal juhul katta. Siia kuuluvad näiteks:

• üür või kodulaenumakse;
• kommunaalid;
• toit;
• transport tööle või kooli;
• hädavajalikud ravimid;
• miinimumtasemel sidekulud.

Soovid on kulud, mis muudavad elu mugavamaks või meeldivamaks, kuid ei ole otseselt vältimatud. Näiteks:

• väljas söömine;
• meelelahutus;
• reisimine;
• voogedastusplatvormid;
• spontaansed ostud;
• kallimad mugavuslahendused.

Säästmise ja investeerimise osa hõlmab tavaliselt:

• hädareservi kogumist;
• investeeringuid;
• kolmanda samba sissemakseid;
• investeerimiskonto kaudu tehtavaid paigutusi;
• kallimate kohustuste kiiremat tagasimaksmist.

Miks see oluline on?

50/30/20 reegli peamine tugevus on lihtsus. Paljud ei vaja alustuseks keerulist finantsplaani, vaid piisavalt lihtsat raamistikku, mis aitab kiiresti näha, kas raha kulub enam-vähem mõistlikus proportsioonis. Kui vajadused võtavad juba 75% netosissetulekust, on selge, et süsteem on pingeline. Kui säästmise osa on järjepidevalt null, on selge, et midagi tuleb muuta, isegi kui kõik arved saavad praegu makstud.

See reegel on oluline ka seetõttu, et aitab vältida ühte levinud mõtteviga: tunnet, et rahaasjades tuleb kõik korraga täiesti täpseks saada. Tegelikult piisab sageli sellest, kui mõista oma raha liikumist suuremates plokkides. Alles siis, kui mõni kategooria on selgelt probleemne, tasub minna detailidesse.

Eriti kasulik on see reegel neile, kes alles alustavad eelarve tegemist või tunnevad, et liiga detailne süsteem ei püsi kasutuses. Hea süsteem ei ole see, mis näeb teoorias kõige targem välja, vaid see, mida saab päriselt kasutada.

Kuidas see töötab?

Praktikas käib 50/30/20 reegli kasutamine üsna lihtsa loogika järgi.

1. Võta aluseks netosissetulek

Arvutuste aluseks peab olema raha, mis sulle päriselt kätte tuleb. Kui kasutad brutopalka, muutub pilt eksitavaks. Kui peres on kaks sissetulekut, võib reeglit kasutada nii ühe inimese kui ka kogu pere netotulu peal.

2. Arvuta välja kolm sihttaset

Kui netosissetulek on näiteks 2000 eurot kuus, siis 50/30/20 reegli järgi jaguneb see nii:

See ei tähenda, et peab iga kuu täpselt nende numbrite järgi elama. See tähendab, et on olemas lihtne lähtepunkt, millega oma tegelikke kulusid võrrelda.

3. Jaga päris kulud kategooriatesse

Nüüd tuleb vaadata, kuhu raha päriselt läheb. Just siin tekivad kõige huvitavamad kohad. Mõne kulurea puhul on klassifitseerimine lihtne, mõne puhul mitte. Näiteks:

• toit on üldiselt vajadus, aga väga kallid harjumuspõhised ostud võivad osaliselt liikuda juba soovide poole;
• auto võib olla vajadus, aga teine auto või liiga kallis liising võib olla pigem mugavus kui vältimatu vajadus;
• telefon on vajadus, aga väga kallis pakett ei pruugi seda enam olla.

See ei tähenda, et iga kulurea üle peaks lõputult vaidlema. Piisab mõistlikust aususest.

4. Vaata, milline osa on ebaproportsionaalne

Kõige sagedamini selgub, et vajadused võtavad palju rohkem kui 50% sissetulekust. Eestis võib see olla täiesti tavaline, eriti kui mängus on kodulaen, lapsed või kõrged eluasemekulud. See ei tähenda automaatselt läbikukkumist. See tähendab lihtsalt, et reeglit tuleb kohandada päris eluga.

Oluline on pigem küsimus: kas soovide osa on liiga suur võrreldes eesmärkidega ja kas säästmise või kohustuste vähendamise osa on täiesti tahaplaanile jäänud.

5. Kohanda vastavalt oma olukorrale

50/30/20 reegel on suunis, mitte kohustus. Täpne jaotus sõltub sinu sissetulekust, elukohast ja eesmärkidest. Oluline on, et kulud, säästud ja investeeringud oleksid tasakaalus ning toetaksid sinu pikaajalisi eesmärke.

Näide

Probleem ei olegi selles, et ta kulutaks liiga palju meelelahutuse peale, vaid selles, et eluasemekulu võtab sissetulekust liiga suure osa ära.

See näide illustreerib hästi, kuidas 50/30/20 reegel aitab näha tervikpilti ja tuvastada, kus peamine raskuspunkt on. Alati ei ole lahendus soovikulude vähendamises või rangemate piirangute seadmises. Sageli tasub vaadata laiemat pilti – kas eluasemekulud on jõukohased, kas säästmise eesmärk on praeguses eluetapis realistlik või kas sissetulek ja kulud on omavahel tasakaalus.

Eelarve suurim väärtus ei seisne niivõrd kulutuste piiramisel, vaid selles, et see aitab teha teadlikke otsuseid. Kui probleemkoht on selgelt nähtav, on lihtsam leida lahendus, mis sobib inimese või pere tegeliku olukorraga.

Levinud olukorrad

Eluasemekulud söövad poole eelarvest ära

See on Eestis väga tavaline. Kui kodulaen või üür koos kommunaalidega moodustab juba väga suure osa sissetulekust, ei mahu klassikaline 50% vajaduste piir sageli enam ära. See ei tähenda, et tehakse kõike valesti. See tähendab, et mudel tuleb kohandada reaalse eluga.

Säästmine jääb alati “siis, kui midagi üle jääb” tasemele

50/30/20 reegel on siin kasulik just seetõttu, et toob säästmise eraldi ja nähtava kategooriana lauale. Kui seda ei märgistata teadliku osana, kipub see kergesti nulli lähedale vajuma.

Tulud on ebaregulaarsed

Vabakutselise või hooajatöö tegija jaoks võib range kuupõhine 50/30/20 mudel olla liiga jäik. Sel juhul on mõistlikum vaadata pikema perioodi keskmist, näiteks kolme või kuue kuu vaates.

Peres on lapsed ja püsikulud muutuvad kiiresti

Lastega seotud kulud, kooli algus, huviringid ja tervisekulud võivad teha reegli kasutamise keerulisemaks. Siiski võib see anda kasuliku lähtepunkti, eriti pereeelarve suuremate plokkide mõistmiseks.

Eelised

• Lihtne alustada. Ei nõua alguses keerulist süsteemi ega pikka tabelit.
• Annab kiire orientiiri. Näed kiiresti, kas raha jaotus on ligikaudu tasakaalus.
• Toob säästmise nähtavale. See ei jää ainult lootuseks, et midagi ehk kuu lõpus alles jääb.
• Aitab selgitada probleemi asukohta. Kas surve tuleb vajadustest, soovidest või liiga väikesest säästmismäärast.
• Sobib hästi algajale. Eriti inimesele, kes ei taha esialgu liiga detailset süsteemi.

Puudused ja riskid

• Ei arvesta kõiki eluolukordi. Kõrged eluasemekulud või ebaregulaarne sissetulek võivad mudeli paigast lükata.
• Kategooriad ei ole alati mustvalged. Mõni kulu on korraga nii vajadus kui ka mugavus.
• Võib tekitada liigset süütunnet. Kui keegi ei mahu raamidesse, võib ta ekslikult arvata, et teeb midagi põhimõtteliselt valesti.
• Ei asenda eesmärke. Reegel aitab jaotada raha, kuid ei ütle, mille nimel sa seda teed.
• Ei lahenda üksinda rahavooprobleeme. Kui kohustusi on liiga palju, ei pruugi reegel üksi midagi parandada.

Millal see sobib?

50/30/20 reegel sobib eriti hästi siis, kui:

• teed eelarvet esimest korda;
• tahad lihtsat ja arusaadavat lähtepunkti;
• sissetulek on enam-vähem stabiilne;
• soovid kiiresti näha, kas säästmine on sinu eelarves päriselt olemas.

Millal see ei pruugi sobida?

See mudel ei pruugi sobida väga hästi siis, kui:

• sissetulek kõigub kuude lõikes palju;
• eluasemekulud on ebaproportsionaalselt suured;
• perel on erandlikult suur kohustuste koormus;
• vajatakse palju detailsemat süsteemi kindla eesmärgi saavutamiseks.

Levinumad vead

Mida näitavad numbrid?

Allolev näide aitab näha, kui erineva pildi võib sama sissetulek anda sõltuvalt kulude jaotusest.

A vastab üsna hästi klassikalisele mudelile. B on juba pingelisemas olukorras, kuid süsteem võib siiski toimida. C puhul on säästmise ruum väga väike ning just see on märk, et eelarve vajab lähemat tähelepanu.

Kokkuvõte

50/30/20 reegel on hea alguspunkt, kui tahad oma rahaasjadele kiiresti mingi selge kuju anda. Selle suurim tugevus on lihtsus: see aitab näha, kas raha jaguneb enam-vähem tasakaalus või mitte.

Samas ei maksa seda võtta jäiga normina. Eestis võivad eluasemekulud, lapsed, laenud või kõikuv sissetulek teha klassikalise jaotuse üsna raskesti saavutatavaks. See ei tähenda, et reegel oleks kasutu. See tähendab, et seda tuleb kohandada nii, et see toetaks päris elu.

Kõige parem tulemus sünnib siis, kui 50/30/20 reegel on esimene samm, mitte viimane. Kui see aitab sul märgata, kus raha tegelikult pingesse läheb ja miks säästmine kipub tahaplaanile jääma, on ta oma töö juba hästi teinud.

Praktiline tegevusplaan

Peamised mõisted

50/30/20 reegel - lihtne eelarveraamistik, mille järgi jagatakse netotulu vajaduste, soovide ja säästmise vahel.
Vajadused - kulud, mida on raske või võimatu igapäevaelus vältida.
Soovid - kulud, mis teevad elu mugavamaks või meeldivamaks, kuid ei ole vältimatud.
Säästmismäär - osa sissetulekust, mis jääb alles või liigub säästudesse ning investeeringutesse.
Investeerimiskonto - Eesti maksusüsteemi lahendus teatud investeeringute jaoks.
Kolmas sammas - vabatahtlik pensionikogumise võimalus, millega võib kaasneda maksusoodustus kehtivate reeglite järgi.

Seotud teemad

• Eelarve
• Pereeelarve
• Kulude jälgimine
• Säästmine
• Säästmise strateegiad
• Finantseesmärgid
• Laenud ja võlad
• Investeerimine

Korduma kippuvad küsimused

Kas 50/30/20 reegel sobib igale inimesele?

Mitte tingimata. See sobib hästi lähtepunktiks, aga kõigil ei ole võimalik või mõistlik sellesse jaotusse täpselt mahtuda.

Kas kodulaenumakse kuulub vajaduste alla?

Jah, üldiselt küll. Küsimus on pigem selles, kui suure osa sissetulekust see enda alla võtab.

Kas investeerimine käib selle reegli järgi 20% alla?

Jah. Sellesse kategooriasse kuuluvad tavaliselt säästmine, investeerimine ja mõistlikul juhul ka kallimate kohustuste vähendamine.

Mis siis, kui minu vajadused on juba 60% või 70%?

See ei tähenda automaatselt läbikukkumist. See tähendab, et sinu eluolukord vajab kohandatud lähenemist, mitte pimesi reegli järgimist.

Kas väljas söömine on alati “soov”?

Üldiselt jah, kuigi piir ei ole alati täiesti jäik. Eesmärk ei ole vaielda iga euro üle, vaid saada suurem pilt paika.

Kas laste huviringid on vajadus või soov?

See sõltub pere vaatenurgast. Mõnes peres käsitletakse neid olulise püsikuluna, mõnes paindlikuma kuluna. Oluline on, et loogika oleks pere jaoks järjepidev.

Kas see reegel asendab detailset eelarvet?

Ei. See on hea lähtepunkt, kuid kui rahaasjad on pingelised või eesmärgid täpsemad, võib vaja minna detailsemat süsteemi.

Jaga Facebookis