» Kolmas sammas

Avaleht / Eraisiku rahandus / Pension / Kolmas sammas

Kolmas pensionisammas ehk täiendav kogumispension on vabatahtlik pensionikogumise süsteem. Erinevalt esimesest sambast ei sõltu see riiklikust pensionivalemist ning erinevalt teisest sambast otsustab inimene ise, kas, kui palju ja millise rütmiga ta sissemakseid teeb.

Kolmanda samba peamine tugevus on paindlikkus koos maksusoodustusega. Pensionikeskuse ja Maksu- ja Tolliameti järgi saab III samba sissemakseid maksustatavast tulust maha arvata kuni 15% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas. Kehtiva 22% tulumaksumäära korral tähendab see võimalust saada sissemaksetelt tulumaksu tagasi, kui inimesel on olnud piisavalt maksustatavat tulu.

Kuidas kolmas sammas töötab?

Kolmandasse sambasse saab teha ühekordseid või regulaarseid sissemakseid. Raha paigutatakse vabatahtlikku pensionifondi või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse. Pensionikeskuse järgi saab sissemaksete suurust ise määrata ja vajadusel muuta. :contentReference[oaicite:1]{index=1}

Tulemust mõjutavad sissemaksete järjepidevus, valitud fond või kindlustuslahendus, kulud, investeerimisperioodi pikkus ja turgude liikumine. Kolmas sammas ei ole lühiajaline säästukonto, vaid pikaajalise kogumise tööriist.

Miks see oluline on?

Kolmas sammas on üks lihtsamaid viise, kuidas inimene saab oma tulevast pensioni ise suurendada. Selle väärtus ei seisne ainult maksutagastuses, vaid ka selles, et see aitab luua regulaarset kogumisharjumust ja lisada pensioniplaanile isikliku kontrolli.

Kui esimene sammas annab riikliku baasi ja teine sammas kogub vara süsteemi raames, siis kolmas sammas on vabatahtlik lisakiht. See võib olla eriti kasulik inimesele, kellel on hädareserv olemas, kallid võlad kontrolli all ja soov pikaajaliselt pensionivara kasvatada.

Peamised eelised

• Vabatahtlikkus. Ise otsustad, kas, millal ja kui palju kogud.
• Maksusoodustus. Sissemaksetelt võib kehtivate piiride ulatuses saada tulumaksu tagasi.
• Regulaarne kogumisharjumus. Püsimakse aitab pensioniks kogumist automatiseerida.
• Pikk ajahorisont. Aastate jooksul saavad sissemaksed ja võimalik tootlus koos töötada.

Peamised riskid

• Tururisk. Pensionifondi väärtus võib finantsturgude liikumise tõttu langeda.
• Valikurisk. Sobimatu fondi või toote valik võib pikaajalist tulemust halvendada.
• Kulurisk. Fondi või kindlustuslahenduse tasud võivad tootlust vähendada.
• Likviidsus- ja maksustamisrisk. Raha saab küll välja võtta, kuid väljamakse maksustamine sõltub vanusest, lepingu kestusest ja väljamakse viisist.
• Reeglite muutumise risk. Maksusoodustused ja väljamaksete tingimused võivad ajas muutuda.

Millal kolmas sammas võib sobida?

• hädareserv on olemas;
• kõrge intressiga võlad ei suru rahavoogu;
• eesmärk on pikaajaline pensionivara kasvatamine;
• soovid kasutada maksusoodustust läbimõeldult;
• eelistad lihtsat ja regulaarset kogumisviisi.

Millal see ei pruugi olla esimene prioriteet?

• puudub hädareserv;
• kallid laenud või võlad vajavad esmalt lahendamist;
• raha võib lähiajal vaja minna;
• sa ei mõista valitud fondi, kindlustuslahenduse või kulude mõju.

Levinumad vead

1. Kogumine lükatakse liiga kaugele tulevikku. Mida hiljem alustada, seda vähem saab aeg sinu kasuks töötada.
2. Maksusoodustusest tehakse ainus põhjus. Maksutagastus on oluline, kuid kolmas sammas peaks sobima ka pikaajalise pensioniplaaniga.
3. Fondi ei valita teadlikult. Riskitase, kulud ja ajahorisont peavad olema omavahel kooskõlas.
4. Kogumine jääb juhuslikuks. Regulaarne püsimakse on sageli tõhusam kui üksikud hooajalised sissemaksed.
5. Alustatakse enne finantsvundamendi korrastamist. Hädareserv ja kallite võlgade kontroll on tavaliselt esmane prioriteet.

Praktiline tegevusplaan

1. Kontrolli, kas sul on hädareserv ja rahavoog piisavalt korras.
2. Arvuta, kui suur sissemakse mahub maksusoodustuse piiridesse.
3. Vali pensionifond või kindlustuslahendus, mille riskitaset ja kulusid mõistad.
4. Sea sisse realistlik püsimakse.
5. Vaata kolmandat sammast koos esimese, teise samba ja muu investeerimisplaaniga.

Kokkuvõte

Kolmas pensionisammas on vabatahtlik viis oma tulevast pensioni suurendada. Selle peamine väärtus on paindlikkus, maksusoodustus ja võimalus kujundada pikaajaline kogumisharjumus.

Kõige paremini töötab kolmas sammas siis, kui see on osa terviklikust finantsplaanist, mitte ainult aasta lõpus tehtav maksutagastuse otsus. Kui finantsvundament on korras ja eesmärk on pikaajaline, võib kolmas sammas olla väga praktiline pensionivara kasvatamise tööriist.

Peamised mõisted

Kolmas pensionisammas – vabatahtlik täiendava kogumispensioni süsteem.
Täiendav kogumispension – pensioniks kogumise vabatahtlik lahendus, mille kaudu saab teha sissemakseid pensionifondi või kindlustuslepingusse.
Maksusoodustus – võimalus arvata III samba sissemaksed maksustatavast tulust maha seaduses sätestatud piirides.
Vabatahtlik pensionifond – fond, kuhu kolmanda samba vara investeeritakse vastavalt fondi tingimustele ja strateegiale.
Püsimakse – regulaarne automaatne sissemakse, mis aitab kogumist järjepidevana hoida.

Seotud teemad

• Pension
• Esimene sammas
• Teine sammas
• Pensionifondid
• Liitintress
• Säästmine

Korduma kippuvad küsimused

Kas kolmas sammas on kohustuslik?

Ei. See on vabatahtlik pensionikogumise vorm.

Kas kolmanda samba peamine pluss on maksusoodustus?

See on oluline pluss, kuid sama tähtis on ka pikaajaline kogumisharjumus ja investeerimisloogika.

Kas kolmas sammas sobib kõigile?

Paljudele sobib, kuid mitte tingimata siis, kui rahaline baas on veel nõrk või kallid võlad on üleval.

Jaga Facebookis