Avaleht / Risk ja tulu / Investeerimisriskid
Investeerimisrisk (investment risk) tähendab võimalust, et investeeringu tegelik tootlus, rahavoog või väärtus erineb oodatust ebasoodsas suunas. Risk ei tähenda ainult ajutist hinnakõikumist, vaid ka võimalust, et investor kaotab osa kapitalist, ei saa vara õigel ajal müüa või jääb tootlus inflatsioonile alla.
Praktikas ei ole küsimus tavaliselt selles, kas investeering on riskantne või riskivaba, vaid selles, millist liiki riskiga on tegemist, kui suur see risk on ning kas selle eest saadav oodatav tootlus on piisav.
Peamised investeerimisriskid
Investeeringut võivad mõjutada mitut tüüpi riskid korraga. Olulisemad neist on tavaliselt järgmised:
- Tururisk (market risk) ehk risk, et vara hind langeb üldiste turuliikumiste tõttu.
- Likviidsusrisk (liquidity risk) ehk risk, et vara ei saa kiiresti müüa ilma olulise hinnalanguseta.
- Krediidirisk (credit risk) ehk risk, et võlakirja emitent, laenuvõtja või muu vastaspool ei täida oma kohustusi.
- Intressirisk (interest rate risk) ehk risk, et turuintressi muutus vähendab investeeringu väärtust või muudab alternatiivsed paigutused atraktiivsemaks.
- Inflatsioonirisk (inflation risk) ehk risk, et investeeringu nominaaltootlus ei säilita raha ostujõudu.
- Valuutarisk (currency risk) ehk risk, et välisvaluuta kursi muutus mõjutab investeeringu tootlust investori koduvaluutas.
- Kontsentratsioonirisk (concentration risk) ehk risk, et liiga suur osa portfellist on seotud ühe ettevõtte, sektori, riigi või varaklassiga.
- Äririsk (business risk) ehk risk, et ettevõtte ärimudel, müük, kulud või konkurentsipositsioon halvenevad.
- Hindamisrisk (valuation risk) ehk risk, et vara eest makstakse liiga kõrget hinda võrreldes selle tulevase teenimisvõimega.
- Regulatiivne ja poliitiline risk (regulatory and political risk) ehk risk, et seaduste, maksude või poliitilise keskkonna muutus kahjustab investeeringut.
- Finantsvõimenduse risk (leverage risk) ehk risk, et laenuraha kasutamine võimendab kahjumit sama kiiresti kui võimalikku kasumit.
- Käitumuslik risk (behavioral risk) ehk risk, et investor teeb emotsioonide, paanika, liigse enesekindluse või karjakäitumise tõttu halbu otsuseid.
Süstemaatiline ja mittesüstemaatiline risk
Investeerimisriskide mõistmisel on mõistlik eristada kahte laia kategooriat:
- süstemaatiline risk, mis mõjutab tervet turgu või suurt osa sellest ning mida ei saa täielikult hajutamisega eemaldada;
- mittesüstemaatiline risk, mis on seotud üksiku ettevõtte, sektori või tehinguga ning mida saab vähemalt osaliselt hajutada.
Näiteks üleilmne intressitõus või majanduslangus on pigem süstemaatiline risk. Ühe ettevõtte juhtimisviga, tootetõrge või kohtuvaidlus on pigem mittesüstemaatiline risk.
Miks kõrgema tootluse lubadus tähendab sageli kõrgemat riski?
Kui investeering lubab selgelt kõrgemat tootlust kui võrreldavad alternatiivid, siis tähendab see tavaliselt, et investor võtab vastu mõne lisariski. See võib olla suurem hinnakõikumine, madalam likviidsus, nõrgem vastaspool, pikem investeerimishorisont või keerulisem vara hindamine.
Seetõttu ei tohiks investeeringut hinnata ainult oodatava tootluse järgi. Oluline on küsida, mis tüüpi riskist see kõrgem tootlus tuleb ja kas investor mõistab seda riski tegelikult.
Kuidas investeerimisriski hinnata?
Ühte ainsat universaalset riskimõõdikut ei ole. Tavaliselt hinnatakse investeerimisriski mitme vaatenurga kaudu korraga:
- kui palju võib vara väärtus lühikeses või pikas vaates kõikuda;
- kui suur võib olla maksimaalne võimalik kahju ebasoodsas stsenaariumis;
- kui kiiresti on vara võimalik vajadusel rahaks teha;
- kui kindlad ja prognoositavad on investeeringu rahavood;
- kui tugevalt sõltub tulemus ühest tegurist, näiteks ühest sektorist või ühest juhist;
- kui hästi sobib investeering investori ajahorisondi ja riskitaluvusega.
Aktsiainvesteeringute puhul vaadeldakse sageli volatiilsust, beetat, langusriski ja ettevõtte fundamentaale. Võlakirjade puhul lisanduvad krediidikvaliteet, intressitundlikkus ja emitendi maksevõime. Kinnisvara puhul on olulised rahavoo stabiilsus, vakantsusrisk, finantsvõimendus ja likviidsus.
Kuidas investeerimisriski vähendada?
Riski ei saa täielikult kaotada, kuid seda saab juhtida. Levinumad viisid investeerimisriski vähendamiseks on:
- hajutamine, et üks investeering ei määraks kogu portfelli tulemust;
- varajaotus (asset allocation), et portfell ei sõltuks ainult ühest varaklassist;
- positsiooni suuruse piiramine, et üks vale otsus ei tooks liiga suurt kahju;
- likviidsuspuhvri hoidmine, et vara ei peaks müüma halval hetkel sunniviisiliselt;
- finantsvõimenduse mõõdukas kasutamine või selle vältimine;
- portfelli regulaarne ülevaatamine ja tasakaalustamine.
Oluline on mõista, et hajutamine vähendab eelkõige mittesüstemaatilist riski. Turuülest riski ehk kogu turgu mõjutavaid šokke ei saa sellega täielikult kõrvaldada.
Mõned levinud vead investeerimisriskide hindamisel
- Arvatakse, et tuttav investeering on automaatselt vähem riskantne.
- Vaadatakse ainult võimalikku tootlust, kuid mitte seda, kui suure kahjuga see on seotud.
- Segamini aetakse ajutine hinnakõikumine ja püsiv kapitalikaotus.
- Hinnatakse riski ainult viimaste aastate hea tootluse põhjal.
- Unustatakse, et laenuraha kasutamine võib muuta mõõduka riski väga suureks riskiks.
Korduma kippuvad küsimused
Kas madala hinnakõikumisega investeering on alati madala riskiga?
Mitte alati. Vara võib kõikuda vähe, kuid olla samal ajal väga ebalikviidne, tugevalt võimendatud või sõltuda ühest nõrgast vastaspoolest. Risk ei võrdu ainult volatiilsusega.
Kas hajutamine eemaldab kõik investeerimisriskid?
Ei eemalda. Hajutamine aitab vähendada üksikute ettevõtete või sektorite riski, kuid ei kõrvalda tervet turgu mõjutavaid šokke nagu majanduslangus, intressitõus või finantskriis.
Milline investeerimisrisk on kõige ohtlikum?
Üht universaalselt kõige ohtlikumat riski ei ole. Lühiajalise investori jaoks võib suurim probleem olla hinnakõikumine, võlakirjainvestori jaoks maksejõuetus ja kinnisvarainvestori jaoks likviidsus või finantsvõimendus. Ohtlikem on tavaliselt see risk, mida investor ei märka või ei mõista.
Vaata ka:
