Bilanss


Bilanss on finantsaruanne, mis näitab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte vara, kohustisi ja omakapitali. Bilansi abil näed, milline vara ettevõttel on ja millistest allikatest seda rahastatakse. Bilansil on kaks poolt:

  • aktiva ehk vara on bilansi vasakul poolel;
  • passiva ehk kohustised ja omakapital on bilansi paremal poolel.

$$VARA\equiv KOHUSTISED+OMAKAPITAL$$


Bilansi põhivõrrand on vara = kohustised + omakapital. Mõlemad pooled peavad olema võrdsed. Omakapital on vara ja kohustiste vahe; see on omanikele jääv raamatupidamislik netovara, mitte tingimata raha, mille nad vara müümisel kätte saaksid.

Bilansi näide

Kui ettevõttel on 120 000 € väärtuses vara ja 70 000 € kohustisi, on omakapital 50 000 €. Bilanss on tasakaalus: 120 000 € = 70 000 € + 50 000 €.

Aktiva: varaSummaPassiva: rahastamisallikadSumma
Vara kokku120 000 €Kohustised70 000 €
Omakapital50 000 €
Kokku120 000 €Kokku120 000 €

Vara

Vara on ettevõtte kontrolli all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu. Bilansis eristatakse käibevara ja põhivara. Vara likviidsus näitab, kui kiiresti on seda võimalik rahaks muuta; likviidsus üksi ei näita siiski ettevõtte maksevõimet.

Käibevara hulka kuuluvad näiteks raha, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ja varud. Põhivara kasutatakse või hoitakse pikema aja jooksul. Materiaalne põhivara on näiteks masin või hoone, immateriaalne põhivara näiteks ostetud tarkvara või patent. Pikaajalised finantsinvesteeringud kuuluvad finantspõhivara hulka.

Bilansis kajastatakse vara raamatupidamisväärtuses, mis sõltub kohaldatavast arvestuspõhimõttest. Mõnda vara hinnatakse soetusmaksumuse, mõnda õiglase väärtuse alusel; soetusmaksumus võib aja jooksul väheneda näiteks kulumi või väärtuse languse tõttu. Seetõttu ei pruugi bilansiline väärtus võrduda vara praeguse turuhinnaga. Bilanssi lugedes tasub kontrollida aruande lisadest, kuidas olulisi varasid on hinnatud.

Aktiva struktuur sõltub peamiselt ettevõtte tegevusalast ning ettevõtte juhtkonna eelistustest — kas peetakse sobivamaks hoida raha või likviidseid finantsinstrumente, müüakse kaupu või teenuseid krediiti või ainult sularaha eest, kas põhivarasid eelistatakse osta või rentida.

Kohustised

Kohustised on ettevõtte olemasolevad kohustused, mille täitmine nõuab eeldatavasti ressursside loovutamist. Näiteks võivad need olla laenud, tarnijatele tasumata arved või maksuvõlad. Lühiajalised kohustised kuuluvad üldjuhul tasumisele 12 kuu jooksul, pikaajalised hiljem.

Omakapital

Omakapital on ettevõtte omanike vara, mis koosneb investeeringutest ja jaotamata kasumist ning see on vara, mis jääb üle pärast kõikide kohustiste täitmist. Dividendid on puhaskasumi osa, mis ettevõtte aktsionäridele perioodiliselt välja makstakse. Dividendide maksmise e. kasumi jaotamise kohustust ettevõtjal ei ole ning võlgade tagasimaksmine peaks olema kõrgema prioriteediga kui dividendide maksmine. Kui ettevõte ei suuda laenatud vahendeid õigel ajal tagasi maksta, siis võivad võlausaldajad pöörduda kohtu poole ning halvimal juhul on tulemuseks saneerimine või isegi pankrot. Omakapitali raamatupidamisväärtus suureneb eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.

Passiva struktuur sõltub eelkõige sellest, milliseid finantseerimis- e. tegevuse rahastamise võimalusi ettevõtte juhtkond eelistab.

Eesti finantsaruandluse standardile vastav bilansiskeem

Raamatupidamiskohustuslane peab üldjuhul oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Kehtiv lisa 1 sõnastus jõustus 01.07.2025. Mikro- ja väikeettevõtjate lühendatud aastaaruannetes võib bilanss olla esitatud lühemal või pikemal kujul, lähtudes raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja võimalustest.

Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi.

Bilansiskeem

Kehtiv skeem alates 01.07.2025

Kehtiva bilansiskeemi põhirühmad on järgmised.

  • Varad: käibevarad ja põhivarad.
  • Käibevarad: raha, finantsinvesteeringud, nõuded ja ettemaksed, varud ning bioloogilised varad.
  • Põhivarad: investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse, finantsinvesteeringud, nõuded ja ettemaksed, kinnisvarainvesteeringud, materiaalsed põhivarad, bioloogilised varad ja immateriaalsed põhivarad.
  • Kohustised: lühiajalised ja pikaajalised kohustised, sealhulgas laenukohustised, võlad ja ettemaksed, eraldised ning sihtfinantseerimine.
  • Omakapital: osakapital või aktsiakapital, ülekurss, reservid, jaotamata kasum ning aruandeaasta kasum või kahjum.

Mikroettevõtja bilansis on kohustuslikud ainult seaduse lisas 1 tärniga märgitud kirjed. Kui vajad täpset ametlikku vormi ja alajaotusi, vaata kehtivat lisa 1 Riigi Teatajast.

Kokkuvõtteks

Ettevõtte bilansi analüüsimisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele:

  1. milline on ettevõtte varade likviidsus;
  2. kas eelistatud on laenu- või omakapitali kasutamine ning
  3. kui suur on ettevõtte varade raamatupidamis- ja turuväärtuse erinevus.

Bilansiskeemi teave on kontrollitud 15.10.2026.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on bilanss?

Bilanss on finantsaruanne, mis näitab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte vara, kohustisi ja omakapitali. Bilansi põhivõrrand on: vara = kohustised + omakapital.

Mis vahe on aktival ja passival?

Aktiva näitab, milline vara ettevõttel on. Passiva näitab, millistest allikatest see vara on rahastatud, st kohustisi ja omakapitali.


Otsing

Jaga Facebookis