Avaleht / Investeerimine
Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud, enamasti pikaajaline kapitalimahutus varadesse või õigustesse. Majanduslikus mõttes võib investeeringut käsitada selliste kaupade või õiguste ostmisena, mida ei tarbita ära, vaid mida kasutatakse tulevikus rikkuse kasvatamiseks.
Investeeringult on võimalik teenida tulu eelkõige kahel viisil:
- investeeringuga seotud perioodiline tulu, näiteks intress, dividend, üür, rent, litsentsitasu, patenditulu või autoritasu;
- tulu investeeringu turuväärtuse kasvult.
Investeerimisotsuse keskmes on tavaliselt kolm küsimust: milline on oodatav tootlus, milline on risk ning kui pikaks ajaks kapital seotakse. Just nende kolme vahekorra mõistmine eristab investeerimist lihtsalt raha paigutamisest.
Investeeringute liigitus
Investeeringuid võib liigitada mitmel eri viisil.
Investeeringu kestuse järgi:
- lühiajalised investeeringud, enamasti kuni 1 aasta;
- pikaajalised investeeringud.
Investeerimisobjekti järgi:
- väärtpaberid, sealhulgas väärtpaberi kujul alternatiivsed investeeringud;
- muud alternatiivsed investeeringud;
- kinnisvara;
- tootmiseks vajalikud varad;
- väärisesemed;
- intellektuaalne omand, näiteks õigused, patendid ja litsentsid.
Äriühingu investeeringud jaotatakse üldiselt järgmiselt:
Investeeringud väärtpaberitesse
Osaluse suuruse järgi:
- finants- ehk portfelliinvesteeringud;
- strateegilised investeeringud.
Oluliseks osaluseks loetakse otsest või kaudset osalust äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulist mõju äriühingu juhtorganite üle.
Varaklassi järgi:
1. Kolm klassikalist varaklassi on:
- aktsiad või muud samaväärsed kaubeldavad õigused;
- võlakirjad, vahetusväärtpaberid või muud emiteeritud ja kaubeldavad võlakohustused;
- rahaturuinstrumendid.
2. Täiendavad varaklassid on:
- märkimisõigused või muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse omandada aktsiaid või võlakirju;
- investeerimisfondide osakud või aktsiad (mutual fund; alternative fund), näiteks eurofondid, pensionifondid ja alternatiivfondid;
- ETF-id (exchange-traded funds), mis on reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavad fondid;
- tuletisväärtpaberid või tuletislepingud, sealhulgas optsioonid, forward'id ja futuurid;
- kaubeldavad väärtpaberite hoidmistunnistused.
Tänapäeval leidub lisaks palju väärtpabereid, mis võimaldavad investeerida ka nn alternatiivsetesse varaklassidesse.
3. Alternatiivsed investeeringud on näiteks:
- kinnisvara, sealhulgas kinnisvarafondid, REIT-id ja kinnisvaraga tagatud väärtpaberid;
- erakapital (private equity);
- toorained ning nendega seotud tuletisinstrumendid ja fondid;
- distressed securities, st makseraskustes ettevõtete väärtpaberid;
- riskimaandusfondid (hedge funds);
- riskikapital (venture capital);
- investeeringud iduettevõtetesse;
- mets ja metsamaasse investeerivad fondid;
- heitkogustega kauplemine (emissions trading).
Alternatiivsete investeeringute mõiste on lai. Mõnikord peetakse selle alla kuuluvaks ka investeeringuid materiaalsetesse väärtustesse nagu kunst, veinid, vanasõidukid, mündid või antiikesemed.
Kinnisvarainvesteeringud
Investeerida võib nii reaalsesse kinnisvarasse kui ka kinnisvaraga seotud väärtpaberitesse.
Kinnisvarainvesteeringuid võib jaotada järgmiselt:
- Elukondlik kinnisvara
- ühepereelamud, näiteks eramud ja suvilad;
- mitmepereelamud, näiteks korterid, ridaelamud ja paarismajad.
- Äripinnad
- büroopinnad ja büroohooned;
- kaubanduspinnad, näiteks kaubanduskeskused ja kaubamajad;
- lao- ja tootmispinnad;
- teeninduspinnad;
- majutusasutused, näiteks hotellid ja motellid;
- meelelahutusasutused, näiteks kinod ja spordiklubid;
- ühiskondlikud hooned.
- Maa
- elamumaa;
- ärimaa;
- tootmismaa;
- maatulundusmaa;
- muu eriotstarbeline maa.
- Alternatiivsed võimalused kinnisvara varaklassis
- kinnisvara ETF-id;
- kinnisvarafondid;
- kinnisvaraarendajate aktsiad;
- ehitusettevõtjate aktsiad;
- kinnisvaraga tagatud väärtpaberid (mortgage-backed securities; MBS);
- kinnisvara ühisrahastus.
Reaalsesse kinnisvarasse investeerimisel on võimalik tulu teenida eelkõige kahel viisil:
- omanditurul, kus tulu tekib kinnisvara väärtuse kasvult;
- üüriturul, kus tulu annab perioodiline rahavoog kinnisvara üürimisest või rentimisest.
Mida investeerimisotsuse puhul hinnata?
Investeerimisotsuse tegemisel ei piisa ainult sellest, et vara tundub atraktiivne. Tavaliselt hinnatakse vähemalt järgmisi tegureid:
- oodatav tootlus;
- risk ja tootluse kõikumine;
- investeeringu likviidsus;
- investeerimishorisont;
- kulud, maksud ja võimalik finantsvõimendus.
Just seetõttu on investeerimine tihedalt seotud ka teemadega nagu risk ja tulu, raha ajaväärtus ja finantsanalüüs.
Korduma kippuvad küsimused
Kas investeerimine tähendab alati väärtpaberitesse raha paigutamist?
Ei. Investeerida saab ka kinnisvarasse, ettevõttesse, tootmisseadmetesse, intellektuaalsesse omandisse või muudesse varadesse, mis peaksid tulevikus tulu või väärtuse kasvu looma.
Mis vahe on portfelliinvesteeringul ja strateegilisel investeeringul?
Portfelliinvesteeringu eesmärk on tavaliselt teenida tootlust ilma ettevõtte juhtimist mõjutamata. Strateegilise investeeringu puhul soovitakse lisaks tootlusele sageli ka mõju ettevõtte juhtimisele, turupositsioonile või sünergiate loomisele.
Vaata ka:
