Investeering on raha või muu kapitali paigutamine varasse või õigusesse eesmärgiga teenida tulevikus tulu või kasvatada selle väärtust. Näiteks võib investeering olla aktsia, võlakiri, fondiosak või üürile antav kinnisvara. Tootlus ei ole garanteeritud: investeeringu väärtus võib ka langeda.
Investeeringult on võimalik teenida tulu eelkõige kahel viisil:
Investeeringu hindamisel küsi, millist tootlust ootad, millist kahju võid taluda ja kui kaua saad raha paigutatuna hoida. Need küsimused aitavad võrrelda eri liiki investeeringuid ja valida oma eesmärgile sobiva ajahorisondi.
Arvuta investeeringu lõppväärtus, vajalik sissemakse, periood või tootlus koos liitintressi ja inflatsiooni mõjuga.
Vaba raha paigutamine lühikeseks ajaks nii, et likviidsus säiliks ja risk püsiks mõõdukas.
Aktsiad, fondid, ETF-id ja muud paigutused, mida hoitakse pikema aja jooksul tootluse või väärtuse kasvu eesmärgil.
Hajutatud investeerimine fondide kaudu: fondiliigid, ETF-ide eripära, kulud, riskid ja valikukriteeriumid.
Kinnisvara, erakapital, riskikapital, toorained, hedge-fondid ja muud varad väljaspool tavapäraseid aktsia- ja võlakirjaturge.
Üürikinnisvara, ärikinnisvara, kinnisvarafondid ja muud võimalused kinnisvara kaudu tulu või väärtuse kasvu teenida.
Bitcoin, Ethereum, stabiilsusmündid ja teised digitaalsed varad koos nende tehnoloogiliste, turu- ja pettuseriskidega.
Peamised riskid, mis võivad mõjutada investeeringu tootlust, väärtust, likviidsust ja tegelikku sobivust.
Miks kõrgema oodatava tootlusega kaasneb tavaliselt suurem risk ja kuidas riskipreemiat mõista.
Investeeringuid võib liigitada mitmel eri viisil.
Investeeringu kestuse järgi:
Investeerimisobjekti järgi:
Äriühingu investeeringud jaotatakse üldiselt järgmiselt:
Osaluse suuruse järgi:
Oluliseks osaluseks loetakse otsest või kaudset osalust äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulist mõju äriühingu juhtorganite üle.
Varaklassi järgi:
1. Kolm klassikalist varaklassi on:
2. Täiendavad varaklassid on:
Tänapäeval leidub lisaks palju väärtpabereid, mis võimaldavad investeerida ka nn alternatiivsetesse varaklassidesse.
3. Alternatiivsed investeeringud on näiteks:
Alternatiivsete investeeringute mõiste on lai. Mõnikord peetakse selle alla kuuluvaks ka investeeringuid materiaalsetesse väärtustesse nagu kunst, veinid, vanasõidukid, mündid või antiikesemed.
Investeerida võib nii reaalsesse kinnisvarasse kui ka kinnisvaraga seotud väärtpaberitesse.
Kinnisvarainvesteeringuid võib jaotada järgmiselt:
Reaalsesse kinnisvarasse investeerimisel on võimalik tulu teenida eelkõige kahel viisil:
Investeerimisotsuse tegemisel ei piisa ainult sellest, et vara tundub atraktiivne. Tavaliselt hinnatakse vähemalt järgmisi tegureid:
Just seetõttu on investeerimine tihedalt seotud ka teemadega nagu risk ja tulu, raha ajaväärtus ja finantsanalüüs.
Ei. Investeerida saab ka kinnisvarasse, ettevõttesse, tootmisseadmetesse, intellektuaalsesse omandisse või muudesse varadesse, mis peaksid tulevikus tulu või väärtuse kasvu looma.
Portfelliinvesteeringu eesmärk on tavaliselt teenida tootlust ilma ettevõtte juhtimist mõjutamata. Strateegilise investeeringu puhul soovitakse lisaks tootlusele sageli ka mõju ettevõtte juhtimisele, turupositsioonile või sünergiate loomisele.