Alternatiivsed investeeringud: liigid, eelised ja riskid

Avaleht / Investeerimine / Pikaajalised finantsinvesteeringud / Alternatiivsed investeeringud

Alternatiivsed investeeringud on varad, mis ei kuulu tavapäraselt klassikaliste aktsiate, võlakirjade ega rahaturuinstrumentide hulka. Neid kasutatakse sageli selleks, et portfelli hajutada, otsida teistsuguseid tootlusallikaid või investeerida varadesse, mille hinnaliikumine ei sõltu täielikult tavapärastest finantsturgudest.

Millised varad siia kuuluvad?

Alternatiivsete investeeringute alla võidakse paigutada muu hulgas järgmised varad ja strateegiad:

kinnisvara ja kinnisvaraga seotud investeeringud;
erakapital ja riskikapital;
riskimaandusfondid (hedge funds);
toorained ja väärismetallid;
mets ja põllumaa;
kunst, veinid, mündid ja muud erilised kogumisvarad;
mõnel juhul ka infrastruktuuri- ja projektipõhised investeeringud.

Miks alternatiivseid investeeringuid kasutatakse?

Alternatiivseid investeeringuid kasutatakse enamasti kolmel põhjusel:

portfelli hajutamiseks;
tootlusallikate laiendamiseks;
investeerimiseks varadesse, mille väärtust mõjutavad teistsugused tegurid kui aktsia- ja võlakirjaturgu.

Näiteks võib kinnisvara pakkuda üüritulu, erakapital anda osaluse kiiresti kasvavas ettevõttes ja toorained toimida mõnes olukorras inflatsioonikaitse või tsüklilise panusena.

Eelised

võivad parandada portfelli hajutatust;
võivad pakkuda teistsugust tootlusprofiili kui traditsioonilised varad;
mõned varad võivad pakkuda kaitset inflatsiooni või teatud turustsenaariumide vastu;
võimaldavad investeerida väga spetsiifilistesse teemadesse või varadesse.

Puudused ja riskid

Alternatiivsete investeeringute puuduseks on sageli madalam likviidsus, keerukam hindamine ja kõrgemad kulud. Samuti ei pruugi nende väärtus olla nii läbipaistev kui börsil kaubeldavate aktsiate või võlakirjade puhul.

Peamised riskid on tavaliselt:

likviidsusrisk;
hindamisrisk, kui õiglast väärtust on keeruline määrata;
juhtimis- ja struktuuririsk;
õigus- ja regulatsioonirisk;
väiksem läbipaistvus võrreldes tavapäraste finantsinstrumentidega.

Kellele need sobivad?

Alternatiivsed investeeringud sobivad enamasti investorile, kes mõistab nende spetsiifilisi riske, suudab hinnata madalama likviidsuse mõju ja soovib portfelli teadlikult laiendada väljapoole tavapäraseid aktsia- ja võlakirjainvesteeringuid. Neid ei kasutata tavaliselt portfelli ainsa tuumana, vaid pigem täiendava kihina.

Korduma kippuvad küsimused

Kas alternatiivsed investeeringud annavad alati kõrgemat tootlust?

Ei. Need võivad pakkuda teistsugust tootlusprofiili, kuid kõrgema oodatava tootlusega kaasneb sageli ka kõrgem risk, madalam likviidsus või suurem keerukus. Alternatiivne investeering ei ole automaatselt parem investeering.

Miks peetakse alternatiivseid investeeringuid hajutamiseks kasulikuks?

Sest nende hinnaliikumine võib sõltuda teistsugustest teguritest kui traditsiooniliste aktsiate ja võlakirjade oma. See võib aidata vähendada kogu portfelli sõltuvust ühest varaklassist või turust.

Alternatiivsed investeeringud