Avaleht / Eraisiku rahandus / Rahaasjade alused / Netoväärtus
Pangakonto jääk üksi ei näita sinu tegelikku finantsseisu. Kui kontol on 4000 eurot, kuid kohustusi 3000 euro väärtuses, on pilt hoopis teistsugune. Rahaasjade hindamisel tuleb vaadata nii varasid kui ka kohustusi.
Netoväärtuse (net worth) arvutamine on üks lihtsamaid viise oma finantsseisu hindamiseks. See näitab, kui palju jääb varadest alles pärast kõigi kohustuste mahaarvamist.
Netoväärtus aitab teha teadlikumaid otsuseid säästmise, investeerimise, laenude ja suuremate ostude kohta. See koondab kogu sinu finantspildi üheks näitajaks.
Netoväärtus hõlmab kõiki sinu varasid ja kohustusi. Varade hulka võivad kuuluda kinnisvara, pensionivara, investeeringud, säästud, ettevõtete osalused, sõidukid ja muu väärtuslik vara. Kohustuste hulka kuuluvad erinevad laenud, liisingud, krediidivõlad ning muud rahalised kohustused. Netoväärtus on nende kahe vahe.
Netoväärtus tähendab sinu varade ja kohustuste vahet. Valem on väga lihtne:
$$ \begin{aligned} \text{Netoväärtus} &= \text{Kõik varad} - \text{Kõik kohustused} \\ &= \sum_{i=1}^{n} \text{Vara}_i - \sum_{j=1}^{m} \text{Kohustus}_j \end{aligned} $$
Varad on rahalise väärtusega asjad ja õigused, mis kuuluvad sulle. Nende hulka võivad kuuluda näiteks raha, kinnisvara, sõidukid, investeeringud, ettevõtte osalused ning ka intellektuaalne omand, näiteks autoriõigused, patendid või kaubamärgid. Kohustused on võlad ja muud rahalised kohustused, mis tuleb tulevikus tasuda.
Lihtsustatud näide:
Sellisel juhul on varade koguväärtus 20 000 eurot ja kohustuste kogusumma 92 000 eurot. Netoväärtus on seega −72 000 eurot.
See ei tähenda automaatselt halba seisu. Noorel inimesel, kes on hiljuti kodu ostnud, võibki netoväärtus olla aastaid negatiivne. Olulisem küsimus on see, kas netoväärtus ajas kasvab ja kas kohustused on jõukohased.
Netoväärtus näitab sinu tegelikku finantsseisu, sest arvestab nii varade kui ka kohustustega. Kaks sama sissetulekuga inimest võivad olla väga erinevas olukorras sõltuvalt sellest, kui palju neil on vara ja võlgu.
Netoväärtuse muutus ajas aitab hinnata, kas sinu rahaasjad liiguvad õiges suunas. Kasvav netoväärtus viitab tavaliselt sellele, et vara kasvab või kohustused vähenevad.
See näitaja aitab seada ka prioriteete. Mõnel juhul on mõistlik keskenduda võlgade vähendamisele, teisel juhul säästmisele või investeerimisele.
Netoväärtus on kasulik lähtepunkt ka suuremate finantsotsuste tegemisel, näiteks kodu ostmisel, ettevõtlusega alustamisel või töökoha vahetamisel.
Netoväärtusest on kõige rohkem kasu siis, kui arvutad seda regulaarselt ja võrdled tulemusi ajas. Näiteks võib võrrelda netoväärtust aasta alguses ja lõpus või koostada ülevaate kord kvartalis. Nii on võimalik näha, kas sinu jõukus tegelikult kasvab, püsib paigal või väheneb. Ühekordne arvutus annab pildi ühest ajahetkest, kuid muutus ajas näitab, kas liigud oma finantseesmärkide suunas.
Netoväärtuse arvutamine ei ole keeruline, kuid see nõuab ausust ja natuke süsteemsust. Kõige mõistlikum on liikuda sammude kaupa.
Varade hulka võivad kuuluda näiteks:
Oluline on kasutada võimalikult realistlikke väärtusi. Kui auto eest maksti kolm aastat tagasi 18 000 eurot, ei tähenda see, et auto on täna sama palju väärt. Sama kehtib kinnisvara kohta: soovunelm ei ole turuväärtus.
Kohustuste hulka kuuluvad näiteks:
Kohustuste arvestamine on netoväärtuse arvutamisel sama oluline kui varade arvestamine. Pangakonto jääk või vara väärtus üksi ei anna täielikku pilti, kui nendega kaasnevad märkimisväärsed võlad.
Kui varad ja kohustused on koos, on arvutus lihtne. Kui tulemus on positiivne, ületavad varad kohustusi. Kui tulemus on negatiivne, on kohustusi rohkem kui vara.
Netoväärtuse puhul on oluline mitte ainult selle suurus, vaid ka muutus ajas. Kui netoväärtus kasvab või muutub vähem negatiivseks, viitab see tavaliselt finantsseisu paranemisele.
Kõik varad ei ole võrdselt kiiresti rahaks muudetavad. Pangakontol olev raha on kohe kasutatav, kuid kinnisvara või muud vähem likviidsed varad võivad vajada müümiseks aega. Seetõttu tasub lisaks netoväärtusele hinnata ka kiiresti realiseeritavade varade osakaalu.
Võtame näiteks 38-aastase Pärnus elava Raouli, kes suviti on veendunud, et elab Eesti pealinnas. Tema varad on järgmised:
Kohustused on järgmised:
Raouli varasid on kokku 168 400 euro väärtuses ja kohustusi 105 400 euro ulatuses. Tema netoväärtus on seega 63 000 eurot.
See number ei tähenda, et Raoulil oleks 63 000 eurot vaba raha. Aga see näitab, et tema varad ületavad kohustusi üsna selgelt. Kui aasta pärast on netoväärtus näiteks 71 000 eurot, võib järeldada, et finantsseis on tervikuna tugevnenud.
Raouli näide näitab hästi, et netoväärtus ei ole sama mis vaba raha. Suur osa tema varast on seotud kinnisvaraga ja pensionivaraga, mis tähendab, et kogu summa ei ole kohe kasutatav.
Seetõttu tasub netoväärtust alati vaadata koos likviidsuse ja rahavooga. Nii saab palju realistlikuma pildi sellest, kui tugev sinu finantsseis tegelikult on.
See on täiesti tavaline olukord. Noorel perel võib olla 20 000 euro väärtuses sääste ja muud vara, kuid samal ajal 150 000 euro suurune kodulaen. Negatiivne netoväärtus ei ole sellisel juhul automaatselt halb märk. Olulisem on see, kas laenumaksed on jõukohased ning kas vara ja kohustuste suhe muutub aja jooksul varade kasuks.
Paljud teenivad korralikku sissetulekut, kuid netoväärtus püsib aastaid samal tasemel. Sageli juhtub see siis, kui elamiskulud kasvavad koos palgaga. Kuigi raha tuleb rohkem sisse, kulub suurem osa lisatulust tarbimisele või suuremate kohustuste teenindamisele, mistõttu vara ei kasva märkimisväärselt kiiremini kui kohustused.
Leidub ka vastupidiseid näiteid. Väiksem sissetulek ei välista jõukuse kasvatamist, kui kohustusi on vähe, säästmine on järjepidev ja elustiil püsib võimaluste piires. Sellisel juhul võib netoväärtus aja jooksul kasvada üllatavalt kiiresti.
Netoväärtust arvutades jäetakse pensionivara sageli arvestusest välja. Kui eesmärk on saada terviklik ülevaade pikaajalisest finantsseisust, tasub pensionisambad vähemalt eraldi välja tuua. Samas tuleb arvestada, et pensionivara ei ole tavaliselt sama kergesti kasutatav kui investeerimis- või säästukontol olev raha.
Netoväärtuse arvutamine on eriti kasulik siis, kui:
Netoväärtus on kasulik näitaja, kuid üksi vaadatuna ei anna see täielikku pilti sinu rahaasjadest. Eriti ettevaatlik tasub olla siis, kui:
Nii jääb suur osa pildist nägemata.
Järelmaks, krediitkaart või pereliikmelt võetud laen mõjutavad samuti netoväärtust.
“Ma arvan, et saaksin auto eest vähemalt…” ei ole kuigi usaldusväärne meetod.
Selle sisse- või väljaarvamine on mõistlik ainult siis, kui eesmärk on selge.
Üksik arvutus annab hetke, mitte suuna.
Kõrge palk ei tähenda automaatselt tugevat netoväärtust.
Eriti pikaajalisel hindamisel tasub arvestada, et raha ostujõud muutub.
Paberi peal kasvanud väärtus ei muutu automaatselt kasutatavaks rahaks.
Allolev lihtne tabel aitab mõista, kuidas sarnase sissetulekuga inimesed võivad olla täiesti erinevas finantsseisus.
| Inimene | Varad | Kohustused | Netoväärtus |
|---|---|---|---|
| A | 12 000 € | 2 000 € | 10 000 € |
| B | 45 000 € | 52 000 € | -7 000 € |
| C | 180 000 € | 128 000 € | 52 000 € |
Need numbrid ei ütle kõike. Inimene B võib olla täiesti tavapärases olukorras pärast kodu ostmist. Inimene A võib olla alles alustamas. Inimene C võib olla kümme aastat vanem ja teistsuguses eluetapis. Netoväärtus ei ole võistlus, vaid tööriist enda seisu mõistmiseks.
Netoväärtus on üks kõige selgemaid viise, kuidas oma rahaasjade seisu tervikuna hinnata. See aitab näha, kui palju sul on pärast kohustuste mahaarvamist päriselt vara, ja annab palju ausama pildi kui üksnes kontojääk või palk.
See näitaja ei pea olema täiuslik ega iga päev uuendatud. Piisab sellest, kui teed arvutuse realistlikult ja vaatad seda regulaarselt ajas. Siis hakkab netoväärtus näitama mitte ainult hetkeolukorda, vaid ka seda, kas liigud tugevama finantsseisu poole või mitte. Just see muudab selle päriselt praktiliseks tööriistaks.
Kõige kasulikum on netoväärtust vaadata koos eelarve, rahavoo ja eesmärkidega. Just siis muutub see üheks päriselt praktiliseks tööriistaks, mitte lihtsalt järjekordseks finantsterminiks.
Pane kirja kõik oma pangakontodel olevad summad.
Lisa nimekirja hoiused, investeeringud ja pensionivara, kui soovid tervikpilti.
Hinda realistlikult suuremate varade, näiteks auto või kinnisvara väärtus.
Pane kirja kõik kohustused koos jääkidega.
Lahuta kohustused varadest ja märgi tulemus kuupäevaga üles.
Korda sama harjutust iga kolme või kuue kuu järel.
Kui netoväärtus ei liigu soovitud suunas, vaata üle kulud ja kohustused.
Kasuta netoväärtust koos eelarve ja finantseesmärkidega, mitte eraldi näitajana.
Netoväärtus - varade ja kohustuste vahe.
Varad - raha, investeeringud, kinnisvara ja muu rahaliselt väärtuslik vara.
Kohustused - laenud, liisingud, krediidivõlad ja muud tasumata rahalised kohustused.
Likviidsus - kui kiiresti on võimalik vara rahaks muuta ilma suure väärtuse kaota.
Rahavoog - raha liikumine sisse ja välja kindla perioodi jooksul.
Investeerimiskonto - Eesti maksusüsteemi lahendus, mida kasutatakse teatud investeeringute maksuarvestuses.
Pensionivara - teise või kolmanda samba kaudu kogutud vara.
Mitte tingimata. See võib olla täiesti normaalne näiteks pärast kodu ostmist. Oluline on, kas kohustused on jõukohased ja kas netoväärtus liigub ajas paremaks.
Jah, kui soovid tervikpilti. Aga selle kõrval tuleb arvestada ka kodulaenu jääki.
Võib, eriti kui tahad näha kogu pikaajalist vara. Samas tasub meeles pidada, et see vara ei ole sama paindlikult kasutatav kui kontol olev raha.
Tavaliselt piisab kord kvartalis või kaks korda aastas. Iga nädal arvutamine ei anna enamasti lisaväärtust.
Jah, aga realistliku turuväärtusega. Auto väärtus üldjuhul ajas väheneb, mitte ei kasva.
Mitte otseselt. Investeerimiskonto mõjutab pigem maksuarvestust, mitte seda, kas vara kuulub sinu netoväärtuse hulka.
Mõlemad. Rahavoog näitab, kuidas sa igapäevaselt toime tuled, netoväärtus aga seda, milline on sinu üldine finantsseis.