Põhilised finantsaruanded

Avaleht / Põhilised finantsaruanded

Eri aruannetest, mida ettevõtjad aktsionäridele koostavad, on kõige olulisem majandusaaasta aruanne. Majandusaasta aruanne koosneb enamasti kahest osast:

Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ning aastaaruande lisasid. Lisades selgitatakse majandusaasta aruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid.

Eriregulatsioon kehtib mikro- ja väikeettevõtjatele.

Mikroettevõtja on raamatupidamiskohustuslane, kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi tingimusi:

• varad kokku 450 000 eurot,
• aruandeaasta tulu 900 000 eurot ja
• keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest.

Väikeettevõtja on raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi tingimusi:

• varad kokku 7 500 000 eurot,
• aruandeaasta tulu 15 000 000 eurot ja
• keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest;

Mikro- ja väikeettevõtjad võivad koostada täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande.

• Mikroettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest: bilansist ja kasumiaruandest ning lisadest. Mikroettevõtja, kes kasutab võimalust koostada talle ette nähtud lühendatud majandusaasta aruannet, ei pea koostama tegevusaruannet.
• Väikeettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koostatakse lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist ning koosneb vähemalt kahest põhiaruandest: bilansist ja kasumiaruandest ning lisadest.
• Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja koostavad oma majandusaasta aruande kas vastavalt Eesti finantsaruandluse standardi või IFRS-i (International Financial Reporting Standards) nõuetele ning see koosneb tegevusaruandest, neljast põhiaruandest ja lisadest.

Seega täismahus aastaaruanne – bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad – on kohustuslik üksnes keskmistele ja suurettevõtetele ning mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.

Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte põhi- ja kõrvaltegevustest ning asjaoludest, millel oli määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel. Samuti antakse üelvaade olulistest sündmustest majandusaastal ning tulevikuperspektiividest.

Majandusaasta aruanne võib sisaldada ka vandeaudiitori aruannet, kui raamatupidamise aastaaruande audit on raamatupidamiskohustuslasele kohustuslik. Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik muuhulgas:

• igale aktsiaseltsile, millel on majandusaasta jooksul enam kui kaks aktsionäri,
• avalik-õiguslikule juriidilisele isikule,
• riigiraamatupidamiskohustuslasele,
• kohaliku omavalitsuse üksusele,
• riigieelarvest eraldist saavale erakonnale ning
• äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses.

Raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:

Audit on kohustuslik ka raamatupidamiskohustuslasele, kelle aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:

Täpsemalt sätestavad raamatupidamise aastaaruande auditi või ülevaatuse kohustuse vastavalt audiitortegevuse seaduse §-d 91 ja 92.

Teatud ettevõtetel on kohustus koostada ja avaldada ka raamatupidamise vahearuandeid. Näiteks krediidiasutused on kohustatud koostama raamatupidamise aruanded majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta.

Finantsjuhtimise seisukohast on neljast põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne) ehk kõige olulisem rahavoogude aruanne. Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ülevaate saamine ettevõtte rahalisest seisundist. Selleks on kõige mõistlikum ettevõtte tegevust analüüsida rahavoogude baasil.

Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad avalikustatava informatsiooni osas vastama raamatupidamise seaduses loetletud miinimumnõuetele ning juhendis RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ esitatud nõuetele.

Täismahus raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lisaks avalikustama:

Korduma kippuvad küsimused

Mis on põhilised finantsaruanded?

Põhilised finantsaruanded on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne. Need näitavad ettevõtte finantsseisu, aruandeperioodi tulemust, raha liikumist ja omakapitali muutusi.

Millest koosneb väikeettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne?

Väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt bilansist, kasumiaruandest ja lisadest. Rahavoogude aruannet ning omakapitali muutuste aruannet ei pea lühendatud aruandes esitama.

Vaata ka:

• Bilanss
• Kasumiaruanne
• Rahavoogude aruanne
• Omakapitali muutuste aruanne
• Aruandluskorraldus