Aruandluskorraldus

Avaleht / Aruandluskorraldus

Raamatupidamise seaduse § 17 kohaselt peavad finantsarvestuse korraldamises ja finantsaruandluses kasutatavad arvestuspõhimõtted ning informatsiooni esitusviis olema kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega ja ühega järgmisest kahest finantsaruandluse standardist:

• Eesti finantsaruandluse standard (EFS);
• Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, mis on Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt.

Eesti finantsaruandluse standard

Eesti finantsaruandluse standardi kehtestab ja ajakohastab Raamatupidamise Toimkond. 2026. aasta seisuga on ametlikult kehtivad RTJ juhendid RTJ 1-16. Juhendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel.

Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid on kehtestatud

Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1606/2002. On ette nähtud, et iga majandusaasta kohta, mis algab 1. jaanuaril 2005 või pärast seda, peavad börsil noteeritud äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse mõne liikmesriigi õigust, teatavatel tingimustel koostama oma konsolideeritud finantsaruanded kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on Eesti finantsaruandluse standard?

Eesti finantsaruandluse standard on Eestis kasutatav finantsaruandluse raamistik, mille põhinõudeid täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ehk RTJ-d. Väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtjad lähtuvad enamasti EFS-ist.

Millal tuleb kasutada IFRS-i?

IFRS-i tuleb kasutada eelkõige siis, kui see tuleneb seadusest, näiteks reguleeritud turul noteeritud äriühingute, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusandjate puhul. Muudel juhtudel kasutatakse tavaliselt Eesti finantsaruandluse standardit.

Vaata ka:

• Raamatupidamise seadus
• Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend
• Raamatupidamise Toimkond