Lühiajalised finantsinvesteeringud


Avaleht / Investeerimine / Lühiajalised finantsinvesteeringud

Lühiajalised finantsinvesteeringud on rahapaigutused, mida hoitakse tavaliselt kuni ühe aasta jooksul ning mille peamine eesmärk on säilitada kapitali, hoida raha likviidsena ja teenida mõõdukat tootlust. Neid kasutavad nii ettevõtted kui ka investorid olukorras, kus raha ei taheta jätta seisma, kuid seda ei soovita siduda pikaks ajaks.

Ettevõtte vaates täidavad lühiajalised finantsinvesteeringud sageli kolme ülesannet:

  1. vaba raha ajutine paigutamine;
  2. likviidsusreservi hoidmine;
  3. kapitali säilitamine koos mõõduka lisatootlusega.

Peamised instrumendid

Lühiajaliste finantsinvesteeringute hulka kuuluvad sageli järgmised instrumendid:

  • raha ekvivalendid (cash equivalents), näiteks väga lühikese tähtajaga ja väga madala riskiga paigutused;
  • tähtajalised hoiused (time deposits) ja üleööhoiused;
  • rahaturuinstrumendid (money market instruments), näiteks riigikassa võlakirjad, kommertspaberid ja deposiidisertifikaadid;
  • lühiajalised võlakirjad ja muud madala kestusega intressiinstrumendid;
  • rahaturufondid (money market funds);
  • likviidsed börsil kaubeldavad fondid, kui nende riskiprofiil ja investeerimishorisont sobivad eesmärgiga.

Kõik need instrumendid ei ole võrdselt turvalised ega võrdselt likviidsed. Seetõttu tuleb valikul hinnata korraga nii krediidiriski, likviidsust, tähtaega kui ka võimalikku hinnakõikumist.

Miks neid kasutatakse?

Lühiajalisi finantsinvesteeringuid kasutatakse peamiselt siis, kui raha ei ole kohe vaja, kuid seda võib vaja minna lähitulevikus. Tüüpilised olukorrad on näiteks hooajaline rahapuhver, ajutiselt seisma jääv investeerimisraha, laenukohustuste teenindamise reserv või kapital, mida hoitakse järgmise investeeringu ootuses.

Ettevõtte jaoks on oluline, et selline paigutus ei kahjustaks maksevõimet. Seetõttu eelistatakse lühiajaliste finantsinvesteeringute puhul sageli kõrgemat likviidsust ja madalamat riski isegi siis, kui see tähendab tagasihoidlikumat tootlust.

Kuidas instrumenti valida?

Valik sõltub eelkõige neljast küsimusest:

  • millal raha tõenäoliselt vaja läheb;
  • kui suur hinnakõikumine on vastuvõetav;
  • kui oluline on kapitali säilimine;
  • kui kiiresti peab investeering olema rahaks muudetav.

Kui raha võib vaja minna väga kiiresti, eelistatakse tavaliselt raha ekvivalente, lühikesi hoiuseid või rahaturufonde. Kui ajahorisont on veidi pikem ja riskitaluvus suurem, võidakse kasutada ka lühiajalisi võlakirju või väga likviidseid võlainstrumente.

Peamised riskid

Kuigi lühiajalisi finantsinvesteeringuid peetakse sageli konservatiivseks, ei ole need riskivabad. Olulisemad riskid on järgmised:

  • krediidirisk, kui emitent või vastaspool ei täida kohustusi;
  • intressirisk, kui turuintressi muutus mõjutab instrumendi väärtust;
  • likviidsusrisk, kui investeeringut ei saa kiiresti ilma hinnalanguseta rahaks muuta;
  • inflatsioonirisk, kui reaaltootlus osutub inflatsiooni tõttu väga madalaks või negatiivseks;
  • valuutarisk, kui investeering on tehtud välisvaluutas.

Mida suuremat tootlust lühiajaliselt pakutakse, seda hoolikamalt tuleb tavaliselt kontrollida, millise lisariski eest see tootlus tuleb.

Ettevõtte vaade bilansis ja rahajuhtimises

Ettevõtte bilansis kuuluvad lühiajalised finantsinvesteeringud tavaliselt käibevara hulka. Need on tihedalt seotud ka likviidsussuhtarvudega, sest mõjutavad ettevõtte võimet täita lühiajalisi kohustusi. Seetõttu ei vaadata neid ainult tootluse, vaid ka rahajuhtimise ja maksevõime seisukohalt.

Praktilises rahajuhtimises ei ole küsimus üksnes selles, kuhu raha paigutada, vaid ka selles, kui suur osa vabast rahast peab jääma täielikult kohe kättesaadavaks ja kui suure osa võib paigutada veidi pikema tähtajaga instrumentidesse.

Korduma kippuvad küsimused

Kas lühiajalised finantsinvesteeringud on alati riskivabad?

Ei. Need on küll sageli madalama riskiga kui pikaajalised investeeringud, kuid nendega võivad kaasneda krediidi-, intressi-, likviidsus- või valuutarisk. Riskitase sõltub konkreetsest instrumendist.

Miks kasutab ettevõte lühiajalisi finantsinvesteeringuid lihtsalt pangakonto asemel?

Sest ettevõte võib soovida teenida vabal rahal mõningast tootlust ilma, et raha oleks pikaks ajaks kinni. Sobiv instrument peab siiski jääma piisavalt likviidseks, et maksevõime ei halveneks.

Vaata ka: