Faktooring


Avaleht / Finantseerimine / Faktooring

Faktooring (factoring) on finantseerimisviis, mille puhul ettevõte müüb või loovutab oma müügiarved faktoorile, et saada raha kätte enne ostja tegelikku maksetähtaega. See aitab parandada likviidsust ja vähendada käibekapitali survet.

Faktooring sobib eriti hästi ettevõttele, kelle müük toimub pikema maksetähtajaga ning kelle raha on suures osas kinni nõuetes. Praktikas kasutatakse seda nii siseriiklikes kui ka piiriülestes tehingutes.

Peamised liigid

  • regressiõigusega faktooring - kui ostja ei maksa, jääb lõplik risk müüjale;
  • regressiõiguseta faktooring - krediidiriski võtab suuremas ulatuses faktoor;
  • avalik faktooring - ostja teab, et arve on faktoorile loovutatud;
  • varjatud faktooring - kliendi jaoks ei pruugi faktoori roll olla esiplaanil.

Faktooring ja laen

Laen põhineb tavaliselt ettevõtte üldisel maksevõimel ja tagatistel. Faktooring põhineb suurel määral konkreetsete nõuete kvaliteedil, ostjate maksevõimel ja müügiarvetel. Seetõttu võib faktooring sobida ettevõttele, kelle müügimahud kasvavad kiiremini kui vaba raha.

Korduma kippuvad küsimused

Miks kasutab ettevõte faktooringut?

Ettevõte kasutab faktooringut tavaliselt selleks, et muuta müügiarved kiiremini rahaks. See aitab parandada likviidsust, vähendada vajadust täiendava laenu järele ja toetada kasvu.

Mis vahe on regressiõigusega ja regressiõiguseta faktooringul?

Regressiõigusega faktooringu puhul jääb ostja maksmata jätmise lõplik risk suuremas osas müüjale. Regressiõiguseta faktooringu puhul võtab faktoor krediidiriski suuremas ulatuses enda kanda, mistõttu on teenus tavaliselt kallim.

Vaata ka: