Finantseerimine


Avaleht / Finantseerimine

Finantseerimine (financing) on ettevõtte põhitegevuse, projektide ning investeeringute rahastamine. Finantseerimiseks võib kasutada võõrkapitali (debt) või omakapitali equity.

Finantseerimise alamteemad

Ettevõtte finantseerimise teemad saab jagada nelja suuremasse rühma.

Võõrkapital

  • Laen - üldine ettevõttelaenude ja laenutingimuste ülevaade;
  • Liising - põhivara finantseerimine vara kasutusõiguse kaudu;
  • Võlakirjad - väärtpaberistatud võõrkapital ettevõttele või investorile;
  • Sündikaatlaen - suure tehingu ühine rahastamine mitme finantseerija poolt;
  • Allutatud laen - madalama järjekohaga võõrkapital;
  • Mezzanine-finantseerimine - tavalaenu ja omakapitali vaheline hübriidkapital;
  • Sildfinantseerimine - ajutine finantseerimine kuni püsivama lahenduse saabumiseni.

Omakapital

  • Aktsiad - omakapitali kaasamine aktsiaemissiooni või järelturu kaudu;
  • Riskikapital - kasvufaasis ettevõtte omakapitaliline rahastamine;
  • Erakapital - suuremate, küpsemate või väljaostutehingute omakapital.

Käibekapital ja nõuded

Ettevõtte omafinantseering

  • omavahendid;
  • eelmiste perioodide jaotamata kasum;
  • omanike täiendav sissemakse või muu omafinantseering.

Võõrkapitali ja omakapitali peamised erinevused

Võõrkapital tähendab üldjuhul kindlat tagasimaksegraafikut ja intressikulu, kuid olemasolevad omanikud säilitavad kontrolli ettevõtte üle. Omakapital ei nõua regulaarset tagasimakset, kuid investorite kaasamisel jaguneb omand ning tihti ka osa otsustusõigusest uute osanike või aktsionäridega.

Praktikas kasutatakse sageli nende kahe kombinatsiooni. Varases faasis on tavalisem omakapital või omanike omafinantseering, küpsemas faasis lisanduvad sagedamini laenud, võlakirjad ja muud struktureeritud lahendused.

Omakapitaliga finantseerimise käigus investorite kaasamine jaotatakse ettevõtte arengufaasist lähtuvalt tihti järgmisteks etappideks (stages; rounds):

  1. alginvesteering äriidee faasis (pre-seed funding) - sageli suurusjärgus 2500 - 50 000 eurot; finantseerimisallikateks on enamasti asutajate, nende sugulaste ja tuttavate säästud (FFF – friends, family, fools); võimalik on ka ettevõtlustoetuste kaasamine;
  2. seemnefaas (seed capital; seed funding) - sageli suurusjärgus 50 000 - 500 000 eurot ning sageli on investoriteks nn äriinglid (angel investors) aga ka riskikapitalifondid (venture capital funds), kusjuures investeeritakse kas otse omakapitali või vahetusvõlakirjadesse (convertible bonds); investeeringu eesmärgiks on enamasti toote või teenuse prototüüpimine ning ärimudeli tõestamine;
  3. stardifaas (early stage investment; start-up funding) - sageli suurusjärgus 2 - 20 miljonit eurot; investeerivad äriinglite sündikaadid, riskikapitalistid, era- ja riiklikud riskikapitalifondid, harvem ka strateegilised investorid; investeeringu eesmärgiks on enamasti tootearendus, turule sisenemine ning tegevuse laiendamiseks valmistumine.
  4. kasvufaas (later stage investment; growth funding) - koosneb enamasti mitmest ringist (round), millest igaüks moodustab sageli 5 - 20 miljonit eurot; investoriteks on enamasti riskikapitalistid, strateegilised investorid ning tihti kaasatakse ka võõrkapitali (laen, võlakirjad);investeeringu eesmärgiks on laienemist toetavate turustamiskulude katmine ning tootmismahtude suurendamine või teenuse arendamine;
  5. laienemise faas (expansion) - selles faasis tihti riskikapital väljub investeeringust; ettevõttesse investeerivad strateegilised investorid, erakapitaliinvestorid (private equity), võib toimuda aktsiate esmane emissioon börsil (IPO – initial public offering) või ettevõtte väljaost tegevjuhtkonna poolt (MBO - management buy-out), viimane on tihti samal ajal ka võimendatud väljaost (LBO – leveraged buyout); enne IPO või MBO-d võidakse korraldada ka vahefinantseerimine (mezzanine financing) või sildfinantseerimine (bridge financing).

Mistahes finantseerimisvõimaluste vahel valiku tegemisel on oluline kapitali hind. Omakapitali peetakse üldjuhul alati kallimaks, kui võõrkapitali.

Mezzanine-finantseerimine on hübriidlahendus, mis paikneb kapitalistruktuuris tavaliselt tavalaenu ja omakapitali vahel. Seda kasutatakse sageli olukorras, kus ettevõte vajab kasvuks või tehingu lõpuleviimiseks lisakapitali, kuid ei soovi kohe kaasata uut omakapitali samas mahus.

Sündikaatlaen on laen, mida annavad ettevõttele ühiselt mitu finantseerijat, tavaliselt pangad. Seda kasutatakse eelkõige siis, kui ühe finantseerija jaoks oleks tehing liiga suur või risk liiga kontsentreeritud.

Allutatud laen on laen, mille tagasinõue rahuldatakse makseraskuste või pankroti korral pärast tavavõlausaldajate nõudeid. Seetõttu on selle risk tavaliselt kõrgem ja ka hind kallim kui tavalaenul.

Sildfinantseerimine on lühiajaline vahefinantseerimine, mida kasutatakse ajutise lahendusena kuni püsivama finantseerimisallika saabumiseni, näiteks enne suurema investeeringu, võlakirjaemissiooni või IPO lõpuleviimist.

Riskikapital sobib tavaliselt varasemas arengufaasis ettevõttele, kes vajab kiire kasvu rahastamiseks omakapitali. Erakapital seostub sagedamini küpsemate ettevõtete, väljaostude ja suuremate restruktureerimistehingutega.

Korduma kippuvad küsimused

Mis vahe on võõrkapitalil ja omakapitalil?

Võõrkapital tuleb tavaliselt tagasi maksta koos intressiga, kuid see ei anna finantseerijale omandiõigust ettevõttes. Omakapital tähendab seevastu raha kaasamist omandiosa vastu, mistõttu ettevõtja jagab investoriga tulevast tulu ja osaliselt ka kontrolli.

Mis vahe on riskikapitalil ja erakapitalil?

Riskikapital keskendub tavaliselt noorematele ja kiire kasvu potentsiaaliga ettevõtetele. Erakapital keskendub sagedamini küpsematele ettevõtetele, väljaostudele, restruktureerimistele ja suurematele tehingutele.

Vaata ka: