Avaleht / Liising
Liising (lease) on finantseerimisviis, mille puhul liisinguandja omandab vara ning annab selle tasu eest kokkulepitud perioodiks liisinguvõtja kasutusse. Praktikas kasutatakse liisingut eelkõige sõidukite, seadmete, masinate, IT-tehnika ja muu põhivara finantseerimiseks.
Eestis sätestab liisingulepingu põhimõtted võlaõigusseadus. Raamatupidamislikus käsitluses lähtutakse Eesti finantsaruandluse standardi järgi RTJ 9 rendiarvestusest.
Liising erineb tavalisest laenust eelkõige selle poolest, et finantseeritav vara on tehingu keskmes ning jääb lepingu jooksul sageli liisinguandja omandisse. Seetõttu on liising eriti levinud olukorras, kus ettevõte soovib jagada vara soetamise kulu pikema perioodi peale ja siduda maksed vara kasutamisega.
Kapitalirendi korral on tehing majanduslikult lähedane vara ostule järelmaksuga. Ettevõtte jaoks on oluline, et vara kasutamisest saadav põhihüve jääb talle ning lepingu tingimused võivad sisaldada ka väljaostuoptsiooni. Kapitalirendi puhul kajastatakse vara ja kohustus üldjuhul bilansis.
Kasutusrendi korral maksab ettevõte peamiselt vara kasutamise eest. Seda kasutatakse sageli autode, seadmete ja muu vara puhul, mille jääkväärtuse riski soovitakse jätta liisinguandjale või mille puhul soovitakse vara regulaarsemalt uuendada. Eesti finantsaruandluse standardi tavakäsitluses kajastatakse kasutusrendi makseid rendiperioodi jooksul kuluna.
Liising sobib eriti hästi juhul, kui finantseeritav vara on selgelt määratletav, selle kasutusiga on teada ning vara ise toimib osaliselt ka tagatisena. Ettevõtte jaoks on see praktiline lahendus siis, kui soovitakse säilitada käibekapitali, jagada investeeringu kulu pikema perioodi peale või hoida finantseerimine konkreetse vara küljes.
Liisingut kasutatakse tihti sõidukiparkide, tootmisseadmete, meditsiinitehnika, lao- ja tõsteseadmete ning muu põhivara puhul. Võrreldes tavalaenuga võib liising pakkuda tugevamat tagatisstruktuuri, lihtsamat hinnastamist ning mõnel juhul paindlikumat jääkväärtuse käsitlust.
Laenu puhul saab ettevõte üldjuhul raha ning otsustab ise, kuidas vara soetatakse ja milline tagatis seatakse. Liisingu puhul rahastatakse tavaliselt konkreetset vara ning lepingu struktuur on tihedamalt seotud selle vara väärtuse, kasutusaja ja jääkväärtusega. Seetõttu kasutatakse liisingut enamasti põhivara finantseerimiseks, mitte üldise käibekapitali katmiseks.
Liisingut eelistatakse tavaliselt siis, kui finantseeritakse konkreetset autot, seadet või muud põhivara ning soovitakse siduda finantseerimine selle vara kasutusaja ja jääkväärtusega. Laen sobib enamasti paremini siis, kui ettevõte vajab raha laiemaks otstarbeks või käibekapitali katmiseks.
Kapitalirent on majanduslikult lähedasem vara ostule järelmaksuga ning põhiosa vara riskidest ja hüvedest kandub liisinguvõtjale. Kasutusrent on rohkem kasutusõiguse ostmine kindlaks perioodiks, kus jääkväärtuse risk jääb suuremas osas liisinguandjale.