Liising


Avaleht / Liising

Liising (lease) on finantseerimisviis, mille puhul liisinguandja omandab vara ning annab selle tasu eest kokkulepitud perioodiks liisinguvõtja kasutusse. Praktikas kasutatakse liisingut eelkõige sõidukite, seadmete, masinate, IT-tehnika ja muu põhivara finantseerimiseks.

Eestis sätestab liisingulepingu põhimõtted võlaõigusseadus. Raamatupidamislikus käsitluses lähtutakse Eesti finantsaruandluse standardi järgi RTJ 9 rendiarvestusest.

Liising erineb tavalisest laenust eelkõige selle poolest, et finantseeritav vara on tehingu keskmes ning jääb lepingu jooksul sageli liisinguandja omandisse. Seetõttu on liising eriti levinud olukorras, kus ettevõte soovib jagada vara soetamise kulu pikema perioodi peale ja siduda maksed vara kasutamisega.

Ettevõtte vaates olulisemad liisinguliigid

  • kapitalirent (finance lease) - leping, mille puhul kandub valdav osa vara omandiga seotud riskidest ja hüvedest majanduslikus mõttes liisinguvõtjale;
  • kasutusrent (operating lease) - leping, mille puhul vara jääkväärtuse risk jääb suuremas osas liisinguandjale ning liisinguvõtja maksab kasutusõiguse eest perioodilist tasu;
  • müügi-tagasirent (sale and leaseback) - tehing, kus ettevõte müüb vara ja liisib selle seejärel tagasi, et vabastada kapitali;
  • teenusliising (full-service leasing) - liising, mille kuumaksesse on lisatud hooldus, kindlustus, rehvid või muud teenused;
  • otsene liising (direct lease) - liisinguandja on ise vara omanik või omandab selle eelnevalt;
  • kaudne liising (tripartite lease) - liisinguandja omandab vara liisinguvõtja määratud müüjalt ja annab selle kasutusse.

Kapitalirent ja kasutusrent

Kapitalirendi korral on tehing majanduslikult lähedane vara ostule järelmaksuga. Ettevõtte jaoks on oluline, et vara kasutamisest saadav põhihüve jääb talle ning lepingu tingimused võivad sisaldada ka väljaostuoptsiooni. Kapitalirendi puhul kajastatakse vara ja kohustus üldjuhul bilansis.

Kasutusrendi korral maksab ettevõte peamiselt vara kasutamise eest. Seda kasutatakse sageli autode, seadmete ja muu vara puhul, mille jääkväärtuse riski soovitakse jätta liisinguandjale või mille puhul soovitakse vara regulaarsemalt uuendada. Eesti finantsaruandluse standardi tavakäsitluses kajastatakse kasutusrendi makseid rendiperioodi jooksul kuluna.

Olulised mõisted

  • sissemakse - liisinguvõtja omafinantseering lepingu alguses;
  • liisingumakse - perioodiline makse, mis võib sisaldada põhiosa, intressi ja teenustasusid;
  • jääkväärtus (residual value) - vara eeldatav väärtus liisinguperioodi lõpus;
  • väljaostuoptsioon - õigus omandada liisinguese lepingu lõpus kokkulepitud tingimustel;
  • intress ja lepingutasud - liisingu hinnakomponendid, mida tuleb hinnata koos, mitte ainult kuumakse põhjal.

Millal eelistatakse liisingut?

Liising sobib eriti hästi juhul, kui finantseeritav vara on selgelt määratletav, selle kasutusiga on teada ning vara ise toimib osaliselt ka tagatisena. Ettevõtte jaoks on see praktiline lahendus siis, kui soovitakse säilitada käibekapitali, jagada investeeringu kulu pikema perioodi peale või hoida finantseerimine konkreetse vara küljes.

Liisingut kasutatakse tihti sõidukiparkide, tootmisseadmete, meditsiinitehnika, lao- ja tõsteseadmete ning muu põhivara puhul. Võrreldes tavalaenuga võib liising pakkuda tugevamat tagatisstruktuuri, lihtsamat hinnastamist ning mõnel juhul paindlikumat jääkväärtuse käsitlust.

Liisingu ja laenu peamine erinevus

Laenu puhul saab ettevõte üldjuhul raha ning otsustab ise, kuidas vara soetatakse ja milline tagatis seatakse. Liisingu puhul rahastatakse tavaliselt konkreetset vara ning lepingu struktuur on tihedamalt seotud selle vara väärtuse, kasutusaja ja jääkväärtusega. Seetõttu kasutatakse liisingut enamasti põhivara finantseerimiseks, mitte üldise käibekapitali katmiseks.

Korduma kippuvad küsimused

Millal eelistab ettevõte liisingut tavalisele laenule?

Liisingut eelistatakse tavaliselt siis, kui finantseeritakse konkreetset autot, seadet või muud põhivara ning soovitakse siduda finantseerimine selle vara kasutusaja ja jääkväärtusega. Laen sobib enamasti paremini siis, kui ettevõte vajab raha laiemaks otstarbeks või käibekapitali katmiseks.

Mis vahe on kapitalirendil ja kasutusrendil?

Kapitalirent on majanduslikult lähedasem vara ostule järelmaksuga ning põhiosa vara riskidest ja hüvedest kandub liisinguvõtjale. Kasutusrent on rohkem kasutusõiguse ostmine kindlaks perioodiks, kus jääkväärtuse risk jääb suuremas osas liisinguandjale.

Vaata ka: