Oletame, et Helduril õnnestus säästa 1 euro ning ta otsustas riskida ning selle pangas hoiustada. Pank pakub talle aastase hoiuse intressiks 9%. Sel juhul on Helduril aasta lõpus:
$$1,00\times (1+r) \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} 1,00\times (1+0,09) \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} 1,09\; eurot$$
Aasta lõpus kaalub Heldur kahte võimalust: 1) võtta raha pangast välja ja peita kodus madratsi sisse või 2) hoiustada veel üheks aastaks. Teisel juhul oleks Helduril teise aasta lõpuks:
\begin{align} 1,00\times (1+r)\times (1+r) &= \\ 1,00+2r+r^{2} &= \\ 1,00 + 0,18 + 0,0081 &= 1,1881\; eurot \end{align}
Selliselt arvutatud liitintressi (compounding; compound interest) juures on kõige olulisem, et reinvesteeritakse ka intressimaksed, lihtintressi korral intressimakseid ei reinvesteerita (lihtintress kasvab aritmeetilise jadana). Seega Heldur ei saa üksnes iga-aastast intressi esimese aasta alguses investeeritud ühe euro pealt (kaheaastase perioodi puhul 2 × 0,09), vaid lisaks sellele saab ta ka intresse intresside pealt (r2 = 0,0081).
Sama loogikat järgides on kolmanda aasta lõpuks Helduri säästetud summa kasvanud juba 1,2950 euroni. Vähem, kui 9 aastaga on summa antud intressimäära samaks jäädes aga lausa kahekordistunud.
Antud näites toodud 1 euro võib tunduda naeruväärne, kuid see näitlikustab hästi liitintressi mõju igale säästetud eurole.
Ühekordse investeeringu tulevikuväärtust võib üldistatud kujul väljendada valemiga:
$$FV=C_{0}\times (1+r)^{t}$$
C0— alginvesteering, nüüdisväärtus;
r— intressimäär;
t— perioodide arv.
Kui intressi arvutatakse n korda aastas, saab tulevikuväärtust leida järgmise valemiga:
$$FV=C_{0}\times \left (1+\frac{r}{n}\right )^{n\times t}$$
r— aastane intressimäär;
n— intressiarvestuse kordade arv aastas.
Intresside juurdearvestust võib teha kord aastas, poolaastas, kvartalis, kuus, päevas, tunnis, iga minut või veel sagedamini. Kui ülaltoodud valemis n → ∞, siis on võimalik tulevikuväärtust leida valemiga:
$$FV=C_{0}\times e^{r\times t}$$
r— aastane intressimäär;
e— Euleri konstant 2,71828...
Teatud juhtudel ei ole mõistlik tulevikuväärtuse leidmiseks kasutada tavavalemit vaid lihtsustatud valemit. Üheks selliseks juhuks on ühesuurused perioodilised järgmaksed e. annuiteetmaksed. Annuiteet (annuity) - on perioodiliste konstantsete laekuvate või tasutavate rahavoogude seeria, mis kestab fikseeritud tähtajani. Tavalise e hariliku annuiteedi (ordinary annuity) osamaksed toimuvad makseperioodide lõpus. Hariliku annuiteedi tulevikuväärtus leitakse järgmise valemiga:
$$FV_{Ordinary\; Annuity}=C \times \frac{(1+r)^{t}-1}{r}$$
C— perioodilise makse summa;
r— perioodi intressimäär;
t— perioodide arv.
Avanssannuiteedi e avansiliste maksetega annuiteedi (annuity due) osamaksed toimuvad makseperioodide alguses. Avanssannuiteedi heaks näiteks on üüri- või rendimaksed. Avanssannuiteedi tulevikuväärtus leitakse järgmise valemiga:
$$FV_{Annuity\; Due}=C \times \left[\frac{(1+r)^{t}-1}{r}\right]\times (1+r)$$
C— perioodilise makse summa;
r— perioodi intressimäär;
t— perioodide arv.
Kasvava tavaannuiteedi tulevikuväärtuse (growing annuity; increasing annuity) valemit saab kasutada juhul, kui järgmaksed kasvavad ühtlase kasvumäärga. Valem on järgmine:
$$FV_{ga}=C \times \left[\frac{(1+r)^{t}-(1+g)^{t}}{r-g}\right]$$
Euleri arv ehk Euleri konstant e avaldub piirväärtusena:
$$e=\lim_{n\rightarrow \infty }\left ( 1+\frac{1}{n} \right )^{n}=2,71828\; 18284\; 59045\; 23536... $$
Leonhard Euler (15. aprill 1707 Basel – 18. september 1783 Peterburi) oli Šveitsi matemaatik ja füüsik, kes suure osa oma elust veetis Venemaal Peterburis ja Saksamaal Berliinis. Euler tõestas, et e on irratsionaalarv, ja arvutas 1748. a. konstandi 18 esimest tüvenumbrit.