Tasuvusaeg


Avaleht / Tasuvusaeg

Tasuvusajaks (payback period) nimetatakse aastate arvu, mis kulub alginvesteeringu tasa teenimiseks. Mida lühem on tasuvusaeg, seda paremaks peetakse projekti likviidsuse ja raha tagasisaamise kiiruse seisukohalt. Kui raha sissevool on ebaühtlane, tuleb arvutada kumulatiivne netorahavoog igal perioodil ning seejärel saab tasuvusaja leidmiseks kasutada järgmist valemit:

$$Tasuvusaeg \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} a + \frac{\left |C_{a} \right |}{C_{b}}$$


a— aastate arv, mille jooksul on kumulatiivne rahavoog negatiivne;
|Ca|— kumulatiivse rahavoo absoluutväärtus perioodi a lõpus;
Cb— järgmise perioodi rahavoog, mille jooksul investeering tasub end ära.

Juhul, kui sissetulevad rahavood on võrdsed, saab tasuvusaja leidmiseks kasutada järgmist lihtsat valemit:

$$Tasuvusaeg \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} \frac{Alginvesteering}{Investeeringu\; aastane\; sissetulev\; rahavoog}$$


Tasuvusaja leidmine on üks lihtsamaid investeeringute hindamise tehnikaid, mida kasutatakse praktikas küllaltki laialdaselt väikesemahuliste ja väheoluliste investeerimisotsuste langetamisel. Tasuvusajal on nii omad eelised, kui ka puudused.

Tasuvusaja eelised ja puudused

Eelised

  • tasuvusaega on lihtne arvutada;
  • tasuvusaega saab kasutada ühe võimaliku riskimõõdikuna, kuna hiljem laekuvad rahavood loetakse üldiselt riskantsemaks, kui varem laekuvad - seetõttu võib tasuvusaega kasutada ühe sisendina, et anda hinnang sellele, kui kindlad on projekti rahavood;
  • likviidsusprobleemide korral annab tasuvusaeg kiire ülevaate projektidest, mis toovad ruttu investeeritud raha tagasi.

Puudused

  • Meetod ei võta arvesse raha ajaväärtust. See võib viia vale otsuseni, kuna võrdse tasuvusajaga projektidel võib olla erinev NPV.
  • Meetod ignoreerib rahavooge, mis laekuvad pärast tasuvusaja ületamist.
  • Tasuvusaja põhjal ei saa projekte usaldusväärselt järjestada, kui eesmärk on leida suurimat väärtust loov lahendus.


Näide 1

Järgmine näide kirjeldab tasuvusaja puudusi. Oletame, et Peetril on valida kolme projekti A, B ja C vahel, mille tasuvusaeg on võrdne (3 aastat). Mis projekti tuleks eelistada?

Aasta A B C
0 -200 -200 -200
1 40 100 100
2 60 60 60
3 100 40 40
4 120 120 200
Tasuvusaeg 3 a. 3 a. 3 a.

Projektide A ja B tasuvusaeg ja rahavoogude summa kokku on samad, kuid kuna projekti B NPV on suurem (suuremad rahavood laekuvad varem), tuleks valida projekt B. Projektide B ja C tasuvusaja vältel on rahavood identsed. Siiski peaks eelistama projekti C, sest projekti C NPV on suurem kui B-l (pärast tasuvusaja saabumist on rahavood suuremad). Tasuvusaja meetod ei tee nendel projektidel üldse vahet ning võib viia vale otsuse langetamiseni.

Millal tasuvusaeg on kasulik?

Tasuvusaeg on kõige kasulikum siis, kui ettevõte soovib hinnata projekti likviidsust, raha tagasisaamise kiirust või lühiajalist riski. Seetõttu kasutatakse seda sageli esialgse sõelumise tööriistana koos teiste meetoditega, mitte ainsa otsustuskriteeriumina.

Korduma kippuvad küsimused

Miks ei piisa investeerimisotsuse tegemiseks ainult tasuvusajast?

Sest tasuvusaeg ei arvesta raha ajaväärtust ega rahavooge, mis tekivad pärast investeeringu tasuvusaja saabumist. Seetõttu võib lühema tasuvusajaga projekt anda tegelikult väiksema NPV kui pikema tasuvusajaga projekt.

Millal eelistada diskonteeritud tasuvusaega tavalisele tasuvusajale?

Diskonteeritud tasuvusaega tasub eelistada siis, kui on oluline arvestada raha ajaväärtust. See annab realistlikuma pildi sellest, kui kiiresti projekt katab alginvesteeringu nüüdisväärtuse mõttes.

Vaata ka: