Avaleht / Modifitseeritud sisemine tasuvusmäär (MIRR)
Modifitseeritud sisemine tasuvusmäär ehk (modified internal rate of return – MIRR) on diskontomäär, mis võrdsustab investeeringute (kulude) nüüdisväärtuse tulevaste sissetulevate rahavoogude (tulude) tulevikuväärtusega:
\begin{align} \sum_{i=0}^{t}\frac {COF_{i}}{(1+r)^{i}} &=\frac {\sum_{i=0}^{t}CIF_{i}(1+r)^{t-i}}{(1+MIRR)^{t}} \\ PV_{COF} &=\frac {FV_{CIF}}{(1+MIRR)^{t}} \\ MIRR &= \sqrt[t]{\frac{FV_{CIF}}{PV_{COF}}}-1 \end{align}
t— perioodide arv.
r— diskontomäär (näiteks kapitali kaalutud keskmine hind);
COF— investeeritav rahavoog, väljaminek (cash outflow);
CIF— sissetulev rahavoog, sissetulek (cash inflow);
Vaatamata tugevale akadeemilisele survele, eelistab ligikaudu ¾ ärijuhtidest pigem analüüsida investeeringute tulusust IRR protsentides kui NPV eurodes/dollarites. Et see on nii, siis püüti leida mõni näitaja, mis väljendaks protsentuaalset tulusust IRR-ist paremini. Selleks ongi kasutusele võetud modifitseeritud IRR e. MIRR.
MIRR parandab klassikalise IRR-i peamist nõrkust sellega, et eeldab positiivsete rahavoogude reinvesteerimist realistlikuma määraga, näiteks ettevõtte kapitali hinnaga, mitte projekti enda IRR-iga. Seetõttu annab MIRR tihti praktilisema pildi projekti tegelikust tootlusest.
Eelised
Puudused
Seega võib öelda, et MIRR on märksa parem näitaja kui IRR, kuid jääb siiski alla NPV-le.
MIRR on kasulik eelkõige siis, kui soovitakse väljendada projekti tootlust protsendina, kuid vältida klassikalise IRR-i ebarealistlikku reinvesteerimise eeldust ja mitme IRR-i probleemi. Seetõttu sobib MIRR hästi IRR-i täiendava kontrollmõõdikuna.
Sest MIRR eeldab rahavoogude reinvesteerimist realistlikuma määraga, näiteks kapitali hinnaga, mitte projekti enda IRR-iga. See teeb tulemuse praktilisemaks ja vähendab klassikalise IRR-i moonutusi.
Mitte täielikult. MIRR on küll IRR-ist tugevam näitaja, kuid NPV jääb üldjuhul kõige otsesemaks väärtusloome mõõdikuks, sest see näitab projekti mõju ettevõtte väärtusele rahalises väljenduses.