Kapitali struktuur

Start

Kapitali struktuuriks (capital structure) nimetakse ettevõtte laenukapitali, omakapitali ja hübriidväärtpaberite vahekorda. Viimased on näiteks eelisaktsiad ja vahetusvõlakirjad. Optimaalne kapitali struktuur (optimal capital structure) on parim võimalik kohustiste ja omakapitali suhe (D/E), olukorras, kus maksimeeritakse ettevõtte väärtust ning minimeeritakse kapitali hinda.

Ettevõtte kapitali struktuuri poliitkat mõjutavad järgmised tegurid.

  • Äririsk (business risk) - ettevõtte põhitegevuse risk ilma võõrkapitali kasutamata. Mida suurem on ettevõtte äririsk, seda madalam on optimaalne võlakordaja.
  • Finantsvõimekus (financial flexibility) - ettevõtte võime hankida kapitali halbadel aegadel. Kui müük kasvab ja sissetulek on tugev on tugev, ei ole ettevõtetel tavaliselt probleeme kapitali kaasamisel. Hoopis keerulisem on kapitali kaasamine kriisiolukorras. Mida väiksem on ettevõtte koguvõlg, seda suurem on ettevõtte finantsiline võimekus.
  • Juhtimisstiil (management style) - varieerub konservatiivsest agressiivseni. Mida konservatiivsem on juhtimisstiil, seda vähem soovitakse kasumit suurendada laenukapitali abil. Agressiivne juhtimine üritab ettevõtte kiireks kasvatamiseks ning kasumi aktsia kohta (EPS) tõstmiseks, kasutada märkimisväärselt palju laenukapitali.
  • Kasvumäär (growth rate) - kasvufaasis ettevõtted kasutavad sagedamini kasvu finantseerimiseks laenukapitali. Kui tulud on ebakindlad, siis on selline laenu abil finantseeritud kasv küllalt riskantne.
  • Maksukoormus (tax exposure) - riikides, kus on sisse seatud kasumimaks, on laenukapitali kasutamine finantseerimisel atraktiivne, kuna laenukulud on enamasti võimalik maksustatavast tulust maha arvata.
  • Turg (market conditions) - kui ettevõtte sihtturg on parasjagu ebastabiilne, siis suurendab see oluliselt laenukapitali hinda.

Suurte ettevõtete kapitali struktuuri poliitikat mõjutavad olulisel määral ka krediidireitingud. Kui finantsvõimendus suureneb, siis kipuvad reitinguagentuurid reitinguid alandama, et väljendada kasvanud krediidiriski. See võib omakorda mõjutada ettevõtte kapitali hinda.

Rahvusvahelises ärikeskkonnas selgitavad ettevõtetevahelisi erinevusi kapitali struktuuris peamiselt järgmised tegurid:

  • institutsionaalne- (maksustamine, raamatupidamisstandardid, korruptsioonitase) ja õiguslik keskkond;
  • finantsturgude ja pangandussektori arengutase;
  • makroökonoomiline keskkond (majanduskasv, inflatsioon jne).

Lisalugemist

Modigliani–Milleri I väide: teoreetilises situatsioonis, kus puuduvad maksud, pankrotikulud, juhtimiskulud ja asümmetriline informatsioon, ning finantsturg on täielikult efektiivne, ei mõjuta kapitali struktuur ettevõtte väärtust. Loe lähemalt:

  • Modigliani, F.; Miller, M. (1958). "The Cost of Capital, Corporation Finance and the Theory of Investment". American Economic Review. Vol. 48 No. 3 (Jun., 1958), pp. 261–297. JSTOR 1809766.
  • Modigliani, F.; Miller, M. (1963). "Corporate income taxes and the cost of capital: a correction". American Economic Review. Vol. 53 No. 3 (Jun., 1963), 433–443. JSTOR 1809167.

Modigliani–Milleri II väide: teoreetilises situatsioonis, kus puuduvad maksud on omakapitali hind lineaarses sõltuvuses kohustiste ja omakapitali suhtest:

$$r_{e}=r_{wacc}+ (r_{wacc}-r_{d})\times \frac{D}{E}$$


Start

TOP 7


Jaga