Avaleht / Kapitali struktuur
Kapitali struktuuriks (capital structure) nimetatakse ettevõtte laenukapitali, omakapitali ja hübriidväärtpaberite vahekorda. Viimased on näiteks eelisaktsiad ja vahetusvõlakirjad. Optimaalne kapitali struktuur (optimal capital structure) on parim võimalik kohustiste ja omakapitali suhe (D/E), olukorras, kus maksimeeritakse ettevõtte väärtust ning minimeeritakse kapitali hinda.
Ettevõtte kapitali struktuuri poliitikat mõjutavad järgmised tegurid.
Suurte ettevõtete kapitali struktuuri poliitikat mõjutavad olulisel määral ka krediidireitingud. Kui finantsvõimendus suureneb, siis kipuvad reitinguagentuurid reitinguid alandama, et väljendada kasvanud krediidiriski. See võib omakorda mõjutada ettevõtte kapitali hinda.
Praktikas püütakse kapitali struktuuris tasakaalustada kahte vastassuunalist mõju. Mõõdukas laenukapitali kasutamine võib vähendada ettevõtte kapitali kaalutud keskmist hinda, kuid liiga suur võlakoormus suurendab finantsriski, tõstab laenu hinda ja võib hakata vähendama ettevõtte väärtust. Seetõttu ei ole optimaalne kapitali struktuur kõigi ettevõtete jaoks sama, vaid sõltub ärimudelist, rahavoogude stabiilsusest ja turutingimustest.
Rahvusvahelises ärikeskkonnas selgitavad ettevõtetevahelisi erinevusi kapitali struktuuris peamiselt järgmised tegurid:
Trade-off-teooria (trade-off theory) järgi valib ettevõte sellise võlataseme, mille juures laenukapitali maksueelised ja ettevõtte väärtuse kasv tasakaalustuvad finantsraskuste, pankrotikulude ja agentuurikulude riskiga.
Eelistusjärjestuse teooria (pecking order theory) järgi eelistavad ettevõtted esmalt sisemiselt teenitud raha, seejärel võõrkapitali ning alles viimasena uue omakapitali kaasamist. Põhjus on selles, et uus omakapital on tihti kõige kallim ning võib anda turule signaali, et juhtkond peab aktsiat ülehinnatuks.
Modigliani–Milleri I väide: teoreetilises situatsioonis, kus puuduvad maksud, pankrotikulud, juhtimiskulud ja asümmetriline informatsioon, ning finantsturg on täielikult efektiivne, ei mõjuta kapitali struktuur ettevõtte väärtust. Loe lähemalt:
Modigliani–Milleri II väide: teoreetilises situatsioonis, kus puuduvad maksud, on omakapitali hind lineaarses sõltuvuses kohustiste ja omakapitali suhtest:
$$r_{e}=r_{wacc}+ (r_{wacc}-r_{d})\times \frac{D}{E}$$
Ei tähenda. Mõõdukas võõrkapital võib vähendada kapitali hinda, kuid liiga suur võlakoormus suurendab makseraskuste riski, halvendab krediidireitingut ja võib lõpuks ettevõtte väärtust vähendada.
Sest laenukapital ei jää odavaks piiramatus koguses. Mida suuremaks muutub võlakoormus, seda kõrgemat riski näevad laenuandjad ja investorid ning seda kallimaks muutub nii laenukapital kui ka omakapital.