Dividendipoliitika

Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus. Teisisõnu on dividend osaniku või aktsionäri omanikutulu. Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendi suuruse kinnitab osaühingul osanike koosolek või aktsiaseltsil üldkoosolek ning see makstakse välja rahas (cash dividend). Osaniku või aktsionäri nõusolekul võib dividendi välja maksta ka muus varas.

Tinglikult võib mitterahalise dividendi alaliigiks pidada ka sellist fondiemissiooni (USA - stock dividend; ÜK - scrip dividend), kus osa- või aktsiakapitali suurendatakse eelmiste perioodide jaotamata kasumi või aruandeaasta kasumi (edaspidi jaotamata kasum) arvel ning vastavalt:

• suurendatakse osaühingu osaniku osa võrdeliselt tema osa nimiväärtusega või;
• suurendatakse aktsiaseltsi olemasolevate aktsiate nimiväärtust või arvestuslikku väärtust või;
• lastakse olemasolevatele aktsionäridele välja uusi aktsiaid.

Olgu mainitud, et Eesti õigusruumis jaotamata kasumi arvel läbi viidud fondiemissioon dividendiks ei kvalifitseeru, sest ettevõttest väljamakseid ei tehta - osa- või aktsiakapital suureneb, puhaskasum aktsia kohta (EPS) ning dividend aktsia kohta (DPS) vähenevad. Enamasti toob fondiemissioon kahe viimase tõttu vähemalt lühiajaliselt kaasa ka aktsia turuhinna languse.

Täiendavalt tasub mainimist, et lisaks jaotamata kasumi arvel läbi viidud fondiemissioonile (nn aktsiadividend) võib aktsiakapitali fondiemissiooni teel suurendada ka näiteks ülekursi e. aažio arvel.

Juhul, kui aktsiaselts on välja lasknud eelisaktsiaid (preferred stock) (mille dividend on enamasti määratud põhikirjas protsendina), siis eelisaktsia omanikule makstakse dividend välja enne dividendi väljamaksmist teistele aktsionäridele. Oluline on ka märkida, et kui aktsiaseltsi eelisaktsia omajale ei ole kahe majandusaasta jooksul dividendi täielikult välja makstud, omandab eelisaktsia omaja hääleõiguse.

Eestis maksab residendist äriühing (sealhulgas täis- ja usaldusühing) üldjuhul tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Fondiemissiooni korras jaotatud kasumit Eestis tulumaksuga ei maksustata (erinevalt näiteks Ühendkuningriigist, kus nn scrip dividend on tulumaksustatav).

Reguleeritud turul kauplemisele võetud aktsiaseltside puhul tuleb tähelepanu pöörata ilma dividendideta kauplemise päevale (ex-dividend date). See tähendab, et kõigile alates sellest kuupäevast aktsiaid ostnud investoritele dividende ei maksta, vaid dividendi saajaks on aktsiad müünud investor.

Dividenditootlus

Reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiaseltside puhul on oluline näitaja dividenditootlus (dividend yield), See arvutatakse järgnevalt:

$$Dividenditootlus=\frac{DPS}{P}$$

DPS— dividend aktsia kohta (dividend per share);
P— aktsia turuhind.

$$DPS=\frac{Dividendide\, kogusumma}{Lihtaktsiate\, arv}$$

Kasvufaasis oleva ettevõtte aktsia e. kasvuaktsia (growth stock) dividenditootlus on reeglina väga madal (0-2%). Küpsemas ning stabiilsemas arengufaasis ettevõtete aktsiate e. väärtusaktsiate (value stock) hulgast võib aga leida ka ligi 10% dividenditootlusega ettevõtteid.

Dividendide väljamakse kordaja

Dividendide väljamakse kordaja (dividend payout ratio) näitab, kui suur osa puhaskasumist jagatakse välja dividendideks.

$$Dividendide\, väljamakse\, kordaja=\frac{DPS}{EPS}$$

EPS— puhaskasum aktsia kohta (earnings per share).

Dividendipoliitika

Dividendipoliitikaga (dividend policy) määratakse,

• kas maksta dividende kohe või lükata nende maksmine tulevikku;
• kui suures ulatuses dividende maksta (kui suur on dividendide väljamakse kordaja).

Praktikas soodustab kõrgeid dividendimakseid peamiselt kaks põhjust:

• Täna välja makstud dividendi väärtus on suurem kui tulevikus makstava sama suure dividendi diskonteeritud väärtus. Seega on dividendide väljamaksmisel positiivne mõju aktsia hinnale.
• Kui kahest väga sarnasest ettevõttest üks maksab käesoleval majandusaastal dividende ja teine mitte, siis eelistavad investorid dividende maksvat ettevõtet, kuna selle puhul on tulevikus laekuvate rahavoogudega seotud risk väiksem.

Eri ettevõtetes on kasutusel väga varieeruvad dividendipoliitikad, kuid tihti liigitatakse erialases kirjanduses dividendipoliitikaid järgmiselt:

• stabiilse dividendi poliitika (constant dividend per share policy; dividend stability policy) - dividendidena makstakse igal aastal välja fikseeritud summa aktsia kohta, olenemata puhaskasumi kõikumisest. See poliitika ei tähenda siiski, et dividende aktsia kohta kunagi ei muudeta;
• stabiilse dividendide väljamakse kordaja poliitika (constant payout ratio policy) - dividendidena makstakse igal aastal välja fikseeritud protsent puhaskasumist;
• jääkdividendide poliitika (residual dividend policy) - dividendidena makstakse välja üknes ülejääv osa kasumist, mida ei reinvesteerita eri investeerimisprojektidesse;
• kombineeritud dividendipoliitika (hybrid dividend policy) - võib sisaldada kombinatsiooni kõigist eelpool nimetatud poliitikatest.

Eestis peab raamatupidamise seadusest tulenevalt dividendipoliitika olema ära näidatud konsolideerimisgrupi tegevusaruandes.

Dividendi maksmise alternatiivid

Aktsiate tagasiost

Aktsiaseltsi poolt tagasiostetud aktsiaid nimetatakse oma aktsiateks e. tresooraktsiateks (treasury shares). Oma aktsiate omandamine aktsiaseltsi poolt on Eestis üldjuhul lubatud, kui see toimub viie aasta jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest, millega on määratud aktsiate omandamise tingimused ja tähtaeg ning aktsiate eest tasutavad miinimum- ja maksimumsummad. Tagasi ostetavate aktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei tohi ületada 1/10 aktsiakapitalist ning tagasiost ei tohi kaasa tuua aktsiaseltsi netovara vähenemist alla aktsiakapitali ja reservide kogusumma. Aktsiaseltsi oma aktsiad ei anna aktsiaseltsile mistahes aktsionäriõigusi (sh dividend), küll aga osalevad aktsiaseltsile kuuluvad oma aktsiad fondiemissioonis. Kui aktsiakapitali soovitakse vähendada, siis tuleb seda esmajärjekorras teha aktsiaseltsile kuuluvate oma aktsiate arvel. Sellisel juhul oma aktsiad tühistatakse.

Kolm peamist aktsiate tagasiostu vormi on:

• tagasiost reguleeritud väärtpaberiturult (buy in the open market) - kõige enamlevinud vorm:
• fikseeritud hinnaga tagasiostupakkumine (buy back a fixed number of shares at fixed price) - tihti teeb aktsiaselts ettepaneku (tender offer) osta teatud kogus aktsiaid tagasi teatava preemiaga;
• suunatud tagasiostupakkumine (repurchase by direct negotiation) - tagasiostupakkumine tehakse ühele või mitmele enamusaktsionärile. See võib leida kasutust ka näiteks ebaõnnestunud ettevõtte ülevõtmise katse korral (takover attempt).

Regulaaritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiseltsi aktsiate tagasiost väärtpaberituru kaudu (repurchase; buyback) suurendab aktsia turuhinda, kuna kasum jaguneb vähema hulga aktsiate vahel - tulu aktsia kohta (earnings per share - EPS) suureneb. Aktsiate tagasiost on küllalt levinud USA suurte börsiettevõtete seas.

Aktsiate tagasiostmise eeliseks dividendide ees on asjaolu, et investor saab valida, kas ta võtab tagasiostupakkumise vastu või mitte.

Aktsiate ositamine

Aktsia ositamine e. splittimine (stock split) on ühe suure nimiväärtusega aktsia asendamine mitme väiksema nimiväärtusega aktsiaga, selliselt, et aktsaiseltsi aktsiakapital jääb samaks. Eestis on aktsia väikseim võimalik nimiväärtus või arvestuslik väärtus 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Aktsiate ositamine sarnaneb sellisele fondiemissioonile, mis suurendab lihtaktsiate arvu - aktsia hind ning kasum aktsia kohta langevad. Peamiseks erinevuseks on asjaolu, et kui aktsiate ositamine vähendab aktsia nimiväärtust ning aktsiakapital ei muutu, siis fondiemissiooni korral kantakse teatav osa jaotamata kasumist üle aktsiakapitaliks. Aktsia ositamine ei avalda otsest mõju ettevõtte fundamentaalnäitajatele.

Aktsiate ühendamine

Aktsiate ühendamine (reverse split) on mitme väiksema nimiväärtusega aktsia asendamine ühe suure nimiväärtusega aktsiaga, selliselt, et aktsiakapital jääb samaks. Aktsiate ühendamist kasutavad eelkõige ettevõtted, kes on läbinud saneerimise ning soovivad lahti saada nn rämpsaktsia (penny stock) staatusest.

Lisalugemist