Põhilised finantsaruanded


Eri aruannetest, mida ettevõtjad aktsionäridele koostavad, on kõige olulisem majandusaaasta aruanne. Majandusaasta aruanne koosneb enamasti kahest osast:

  1. raamatupidamise aastaaruandest ning
  2. tegevusaruandest.

Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ning aastaaruande lisasid. Lisades selgitatakse majandusaasta aruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid.

Eriregulatsioon kehtib mikro ja väikeettevõtjatele.

Mikroettevõtja on osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõigile järgmistele tingimustele:

  • varad kokku kuni 175 000 eurot,
  • kohustised ei ole suuremad kui omakapital,
  • üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja
  • kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot;

Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi:

  • varad kokku 4 000 000 eurot,
  • müügitulu 8 000 000 eurot ja
  • keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest;

Mikro- ja väikeettevõtjad võivad Eestis alates 01.01.2016 ja hiljem algavate majandusaastate kohta koostada täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande.

  • Mikroettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koosneb kahest põhiaruandest: lühike bilanss ja kasumiaruanne ning kuni 3 lisa. Mikroettevõtja, kes kasutab võimalust koostada talle ette nähtud lühendatud majandusaasta aruannet, ei pea koostama tegevusaruannet.
  • Väikeettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koostatakse lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist ning koosneb kahest põhiaruandest: detailne bilanss ja kasumiaruanne ning kuni 9 lisa. Väikeettevõtja peab koostama ka tegevusaruande.
  • Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja koostavad oma majandusaasta aruande kas vastavalt Eesti finantsaruandluse standardi või IFRS-i (International Financial Reporting Standards) nõuetele ning see koosneb tegevusaruandest, neljast põhiaruandest ja keskmiselt 15st lisast.

Seega täismahus aastaaruanne – bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad – on kohustuslik üksnes keskmistele ja suurettevõtetele ning mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.

Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte põhi- ja kõrvaltegevustest ning asjaoludest, millel oli määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel. Samuti antakse üelvaade olulistest sündmustest majandusaastal ning tulevikuperspektiividest.

Majandusaasta aruanne võib sisaldada ka vandeaudiitori aruannet, kui raamatupidamise aastaaruande audit on raamatupidamiskohustuslasele kohustuslik. Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik muuhulgas:

  • igale aktsiaseltsile,
  • avalik-õiguslikule juriidilisele isikule,
  • äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses.

Raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:

Tingimused

Audit

Ülevaatus

müügitulu või tulu

 4 000 000 eurot

1 600 000 eurot

varad bilansipäeva seisuga kokku

2 000 000 eurot

800 000 eurot

keskmine töötajate arv

60 inimest

24 inimest

Audit on kohustuslik ka raamatupidamiskohustuslasele, kelle aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:

Tingimused

Audit

Ülevaatus

müügitulu või tulu

12 000 000 eurot

4 800 000 eurot

varad bilansipäeva seisuga kokku

6 000 000 eurot

2 400 000 eurot

keskmine töötajate arv

180 inimest

72 inimest

Täpsemalt sätestavad raamatupidamise aastaaruande auditi või ülevaatuse kohustuse vastavalt audiitortegevuse seaduse §-d 91 ja 92.

Teatud ettevõtetel on kohustus koostada ja avaldada ka raamatupidamise vahearuandeid. Näiteks krediidiasutused on kohustatud koostama raamatupidamise aruanded majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta.

Finantsjuhtimise seisukohast on neljast põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne) ehk kõige olulisem rahavoogude aruanne. Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ülevaate saamine ettevõtte rahalisest seisundist. Selleks on kõige mõistlikum ettevõtte tegevust analüüsida rahavoogude baasil.

Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad avalikustatava informatsiooni osas vastama raamatupidamise seaduses loetletud miinimumnõuetele ning juhendis RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ esitatud nõuetele.

Täismahus raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lisaks avalikustama:

  1. täiendavat informatsiooni oluliste põhiaruannetes esitatud kirjete ning nende muutuste kohta aruandeperioodil (põhiaruanded tuleb varustada viidetega lisadele, mis selgitavad lähemalt põhiaruannetes esitatud andmeid);
  2. muud informatsiooni, mis on vajalik õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Teave on õige seisuga 01.09.2017

Vaata ka: