Liising


Liisingulepinguga (lease) kohustub liisinguandja (lessor) omandama liisinguvõtja (lessee) poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Seega liising on sisuliselt liisinguandja poolt liisinguvõtjale krediidi andmine. Võlaõiguslikult on Eestis liisinguleping tavalisest rendilepingust eristatud, raamatupidamislikult rakendatakse liisingulepingutele aga rendiarvestuse juhendit. Selle kohaselt on rent kokkulepe, mille kohaselt rendileandja annab ühe makse või rea maksete eest rentnikule õiguse kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul.

Liisingu võib jaotada otseseks ja kaudseks liisinguks.

  • Otsese liisingu (direct lease; bipartite lease) puhul on liisinguandja ise liisitava eseme omanik või omandab selle eelnevalt.
  • Kaudse liisingu (tripartite lease) puhul on liisingulepingu osalisteks kolm osapoolt. Liisinguandja omandab müüjalt liisingueseme ning annab selle liisinguvõtja kasutusse.

Kapitalirendilepingu (financial lease) korral liisinguvõtja tasub kokkulepitud perioodi jooksul vara väljaostumaksetena kogu vara maksumuse ning intressid. Kapitalirendi puhul kanduvad kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle liisinguvõtjale. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi, lõppkokkuvõttes liisinguvõtjale üle minna.

Liisinguvõtja kajastab liisingulepingu jõustumisel kapitalirenti oma bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul, kui see on madalam.

Kasutusrentilepingu (operating lease) korral tasub liisinguvõtja liisingumakseid ja kasutab kokkulepitud perioodi jooksul liisingueset, kuid ei saa lepingu lõppedes liisingueseme omanikuks. Kasutusrendiga kaasneb enamasti liisingueseme müüja või kolmanda isiku kohustus liisitud vara liisinguperioodi lõppedes jääkväärtusega tagasi osta.

Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Seega kasutusrendi puhul on tegemist bilansivälise kohustusega, kus liisitud vara ja tulevaste liisingumaksete kohustused ei kajastu ettevõtte bilansis.

Müügi-tagasirendileping (sale-leaseback) kujutab endast teatud eseme müümist ja sama eseme tagasiliisimist müüjale. Kui müügi-tagasirendilepingus tagasirent on kapitalirendi tingimustel, kajastatakse tehingut kui finantseerimistehingut, mitte kui ostu-müügitehingut, st „müüdud” vara jääb müüja bilanssi ning müügihinna summas kajastatakse bilansis kapitalirendikohustust. Kui müügi-tagasirenditehingus tagasirent on kasutusrendi tingimustel, kajastatakse tehingut kui ostu-müügitehingut, kusjuures tekkinud kasum/kahjum kajastatakse enamasti kohe.

Liising sobib eelkõige sõiduautode, kaubikute, veokite, haagiste, busside ning mitmesuguste masinate ja seadmete soetamiseks.

Teenusliising (full service leasing) on sõidukiliisingulepingu eriliik, mille korral liisinguvõtja poolt tasutavad liisingumaksed sisaldavad lisateenuseid, muu hulgas näiteks:

  • liiklus- ja kaskokindlustus ning kahjukäsitlus;
  • korraline tehnohooldus;
  • remondi korraldamine;
  • rehvide vahetus ja ladustamine;
  • asendusauto ajaks, mil liisitud sõiduk ei ole mingil põhjusel kasutuskõlblik.

Vaata ka:

Jõust. Pealkiri
01.03.2016 RTJ 9 Rendiarvestus

Teave on õige seisuga 30.06.2017