Efektiivsuse suhtarvud


Efektiivsuse suhtarvud (Efficiency ratios; Activity ratios) näitavad ettevõtja varade kasutamise efektiivsust. Põhiliselt kasutatakse kolme efektiivsuse suhtarvu:

  1. varade käibekordaja;
  2. lühiajalise võlgnevuse käibekordaja ja
  3. varude käibekordaja.

Varade käibekordaja

Varade käibekordaja (Asset turnover) või ka koguvara käive näitab, kui efektiivselt kasutab ettevõtja oma vara. Mida suurem see näitaja on, seda efektiivsemalt varasid kasutatakse.

$$Varade\; käibekordaja \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} \frac{Müügitulu}{Keskmine\; vara}$$


Müügitulu (Net sales) võetakse vaadeldava aruandeperioodi kasumiaruandest.

Keskmine vara on vaadeldava perioodi keskmine koguvara, mille võib leida näiteks perioodi alguse ja lõpu bilansside koguvara jagamisel kahega.

Reeglina on kõrge kasumimarginaaliga ettevõtetel madal varade käibekordaja ning madala kasumimarginaaliga ettevõtetel kõrge varade käibekordaja.

Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja

Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja (Receivables turnover) või ka debitoorse võlgnevuse käibekordaja näitab, kui suure osa ettevõtte aastasest netokäibest moodustab deebitoride debitoorne võlgnevus (ostjate laekumata arved) e. mitu korda toimub aruandeperioodi jooksul debitoorse võlgnevuse tasumine deebitoride poolt.

$$Varade\; käibekordaja \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} \frac{Müügitulu}{Keskmine\; debitoorne\; võlgnevus}$$


Lühiajalise võlgnevuse käibekordajast saab tuletada ka keskmise laekumisperioodi.

Keskmine laekumisperiood

Keskmine laekumisperiood (Receivables conversion period) leitakse, jagades aruandeperioodi päevade arvu lühiajalise võlgnevuse käibekordajaga. Mida lühem on debitoorse võlgnevuse laekumisperiood, seda parem, sest raha laekub ettevõtjale kiiremini tagasi. Näiteks aasta keskmine laekumisperiood leitakse järgmiselt:

$$Keskmine\; laekumisperiood \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} \frac{Keskmine\; debitoorne\; võlgnevus}{Müügitulu}\times 365\; paeva$$


Varude käibekordaja

Varude käibekordaja (Inventory turnover ratio) e käibesagedus näitab kauba või materjalivarude kasutamise efektiivsust. Mida suurem on varude käibekordaja, seda efektiivemalt ja kiiremini kasutatakse varusid (varudesse investeeritud raha hulk ei ole väga suur).

$$Varude\; käibekordaja \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} \frac{Müügitulu}{Keskmised\; varud}$$


või

$$Varude\; käibekordaja \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} \frac{Müüdud\; kaupade\; kulu}{Keskmised\; varud}$$


Teist varianti võib pidada täpsemaks, kuid müüdud kaupade kulu on sageli keerulisem leida kui müügitulu. Samuti tagab müügitulu kasutamine eri ettevõtete parema võrreldavuse. Varude käibekordajast saab kergesti tuletada ka varude käibevälte.

Varude käibevälde

Varude käibevälde (Average days to sell the inventory) e varude käibekiirus leitakse, jagades aruandeperioodi päevade arvu varude käibekordajaga.

$$Varude\; käibevälde \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} \frac{365\; paeva}{Varude\; käibekordaja}$$


Lühike varude käibevälde on hea kolmel põhjusel:

  • väike laovaru tagab madalamad ühikulud - vähem kulub üürile, kindlustusele, kommunaalteenustele;
  • positiivne mõju kasumlikkusele, kuna ka laovarude all kinni oleva raha hulk on väiksem;
  • hooaja-, aeguvad või kergesti riknevad kaubad ei jää lattu seisma.