Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Piltlikult peatatatakse aruande koostamise päeval hetkeks ettevõte tegevus ning kirjutatakse antud päeva seisuga üles kõigi vajalike näitajate väärtused. Bilanss on sisuliselt lihtne tasakaalumudel - tabel, millel on kaks poolt:
$$VARA\equiv KOHUSTISED+OMAKAPITAL$$
Kolmekordne võrdus tähendab, et aktiva ja passiva väärtus kokku peab olema ekvivalentne ning definitsiooni kohaselt peab seos alati kehtima. Praktikas leitaksegi omakapital, lahutades ettevõtte varadest kohustised ning saadud tulemus näitab, kui palju jääks omanikele alles pärast seda, kui ettevõte kataks kõik oma kohustised.
Vara on raamatupidamiskohustuslasele kuuluvad rahaliselt hinnatavad asjad ja õigused, mis on bilansi vasakul pool järjestatud vastavalt likviidsusele, s.t. sellele kui kiiresti on neid võimalik võõrandada e. realiseerida e. maha müüa. Mida likviidsemad on ettevõtja varad, seda vähem on tõenäoline, et satutakse makseraskustesse või koguni pankrotti. Samas toodavad likviidsed varad reeglina vähem kasumit, kui kui vähelikviidsed varad
Ettevõtja varad jaotatakse: 1) käibe- ja 2) põhivaradeks. Käibevarad on reeglina lühema kasuliku elueaga ning kõige likviidsemad varad, näiteks raha, lühiajalised finantsinvesteeringud, varud. Kõige raskem on käibevaradest realiseerida varusid. Põhivarad seevastu on pikema kasuliku eluaega varad, mille likviidsus on madalam ning mis jagunevad omakorda materiaalseteks ja immateriaalseteks. Põhivara ei realiseerita reeglina lühiajaliste rahaprobleemide lahendamiseks. Materiaalsed põhivarad on näiteks pikaajalised finantsinvesteeringud, masinad ja seadmed ning kinnisvara. Immateriaalsed põhivarad on näiteks kaubamärgid, kontsessioonid, frantsiisid, patendid, litsensid ning firma väärtus (goodwill) e. teisisõnu intellektuaalne omand.
Finantsaruandluses kajastatakse varad tihti raamatupidamisväärtuses. Vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele (IFRS — International Financial Reporting Standards) kirjendatakse raamatupidamises varad soetusmaksumuse järgi. Seega näitab vara raamatupidamisväärtus, kui palju vara soetamise hetkel maksis. Samas on vähetõenäoline, et likviidsete ning aktiivse järelturuga varade hind on erinevatel ajahetkedel muutumatu - hind sõltub pidevalt nõudlusest ja pakkumisest. Vara õiglase väärtuse parimaks näitajaks loetakse summat, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Turuväärtus on hind, millega sõltumatud, teadlikud ja kaalutlevad müüjad ja ostjad on hetkel nõus varaga võrdsetel alustel toimuvat tehingut teostama. Seega on alati oluline teada, kas missugusest väärtusest parasjagu räägitakse.
Aktiva struktuur sõltub peamiselt ettevõtte tegevusalast ning ettevõtte juhtkonna eelistustest — kas peetakse sobivamaks hoida raha või likviidseid finantsinstrumente, müüakse kaupu või teenuseid krediiti või ainult sularaha eest, kas põhivarasid eelistatakse osta või rentida.
Omakapital on ettevõtte omanike vara, mis koosneb investeeringutest ja jaotamata kasumist ning see on vara, mis jääb üle pärast kõikide kohustiste täitmist. Dividendid on puhaskasumi osa, mis ettevõtte aktsionäridele perioodiliselt välja makstakse. Dividendide maksmise e. kasumi jaotamise kohustust ettevõtjal ei ole ning võlgade tagasimaksmine peaks olema kõrgema prioriteediga kui dividendide maksmine. Kui ettevõte ei suuda laenatud vahendeid õigel ajal tagasi maksta, siis võivad võlausaldajad pöörduda kohtu poole ning halvimal juhul on tulemuseks saneerimine või isegi pankrot. Omakapitali raamatupidamisväärtus suureneb eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.
Passiva struktuur sõltub eelkõige sellest, milliseid finantseerimis- e. tegevuse rahastamise võimalusi ettevõtte juhtkond eelistab.
Raamatupidamiskohustuslane peab üldjuhul oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Mikro- ja väikeettevõtjate lühendatud aastaaruannetes võib bilanss olla esitatud lühemal või pikemal kujul, lähtudes raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja võimalustest.
Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi.
Jõust. 01.01.2017
1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
2 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega.
* Kirjed, mida raamatupidamise seaduse seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama.
Ettevõtte bilansi analüüsimisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele: